Music Today Festival welcomes world-renown choral composers from Estonia
(Inside Oregon, 13.11.2006)

Two acclaimed guest artists from Estonia are at the heart of the Music Today Festival at the University of Oregon School of Music and Dance.

The centerpiece of the November festival is a tribute on Nov. 18 to the life and work of one of the great living choral composers, Veljo Tormis, who will be a composer-in-residence during the festival. The first of the Nov. 18 events is a 3 p.m. lecture-demonstration with Tormis about his life and music (plus a question-and-answer with the audience), with musical examples sung by five choruses that are also performing in the 8 p.m. concert, "Bridge of Song: The Music of Veljo Tormis." The evening concert will feature performances of some of Tormis' major works sung by various combinations of nearly 300 singers from five musical organizations: Oregon Repertory Singers; Pacific Youth Choir; Unistus Chamber Choir; the University Singers, and UO Chamber Choir.

Many of the works will be conducted by the renowned Hirvo Surva, who directs some of Europe's most acclaimed male vocal ensembles and a 30,000-member chorus that sings at Estonian Song Festivals. Both Tormis and Surva are Robert M. Trotter Visiting Professors this term at the UO School of Music and Dance.

[ read more... ]
 

“Väga hea meel on, et see tehtud sai,” ütles punk laulupeo peadirigent Hirvo Surva.

“Hirm oli esialgu naha vahel, ei kujutanud ette, kuidas kõik kokku tuleb, kui tõsiselt koorid asja võtavad.” Koorid olid Surva sõnul peoks hästi valmistunud ning kahe prooviga jõuti kena tulemuseni. Laulupeole andis peadirigendi meelest huvitava nüansi, et punklauludele oli juurde pandud sümfooniaorkester.

Kiidusõnu pälvis ka publik. “Publik oli mõnus, paljud laulsid kaasa – inimestel on need laulud veel meeles,” ütles Surva ja lisas, et tagasiside punk laulupeole on olnud igati positiivne. “Kõik olid väga rahul, ei ole kuulnud nurinat kusagilt,” märkis peadirigent.

Kas Eesti esimene punk laulupidu saab järje, vajab Hirvo Surva sõnul mõtlemist. “Igal aastal pole mõtet teha, aga võib-olla mingi aja tagant. Seda peab mõtlema,” arvas ta.

Muusik ja laulja Jaan Sööt hindas punk laulupeo korraldamist väga heaks ideeks. “Väga hästi kukkus välja,” kiitis ta üritust. “Fiiling siin Rakvere vallimäel oli vägev ja natukene on kahjugi minema hakata,” rääkis Sööt pärast laulupeokontserti. “Laps tahab paraku magama minna,” lisas ta.

Sööt kiitis kooriseadeid ja arvas, et punk laulupidu ei pruugi jääda viimaseks suurürituseks, kus neid laule kooride esituses kuuleb.

Punkar Villu Tamme arvates kõlasid tema kirjutatud lood kooride esituses normaalselt. “Kohati tundus vaid, et orkester ja ansambel mängisid kooridest üle,” oli Tamme ka pisut kriitiline.

“Aga samas tekitas orkestrisaade lugudesse kummalist salapära, eriti oli seda tunda “Valge liblika suves”,” lausus Villu Tamme.

Teenekas punkar oli veendunud, et skeptikutele näitas esimene punk laulupidu kindlasti koha kätte. “Suur energiavoog hõljus ringi,” kirjeldas ta toimunut.

Tamme arvates tasub punk laulupidu kindlasti millalgi korrata. “Esimese korra tunnet muidugi enam ei saavuta, aga teha tasub küll,” oli ta veendunud.

Rakvere muusikaõpetaja ja pillimees Toomas Rannu jäi peoga igati rahule. “Üle ootuste uhke värk,” oli tema esimene emotsioon. “Lauluseaded olid väga head,” kiitis Rannu. “Oli tunda, et asjaga on vaeva nähtud,” lisas ta.

Rannu arvates mõjusid väga hästi ka Bonzo laulud, millele nii koorid kui publik kaasa laulma tõttasid. “Oli kohe päris laulupeo moodi,” lausus ta.

[ täispikk artikkel ]

“Punkarid julgesid teistmoodi mõelda ja aitasid Eestit vabaks laulda,” sõnas president Toomas Hendrik Ilves laupäeval Rakvere laululaval peo avakõnes.

Villu Tamme, roosad juuksed peas püsti, ja üleni mustas Üllar Saaremäe astuvad uhkelt esimese punklaulupeo rongkäiku juhtides Rakvere linnusest mööda lauluväljaku poole, nende sabas 71 kooritäit laulvaid värviliste juuste ja loosungitega inimesi. Esindatud on kogu generatsioonide vikerkaar ja tegelikult ega nad kõik nii kirjud olegi – tavalised inimesed paistavad kirjude seast lihtsalt vähem silma. Kõlab nii pungiklassikat kui ka ülistuslaule linnadele, kust koorid pärit. Oksa külge seotud kirjut plagu kandev neiu hüüab kõva häälega: “Ja aitäh sellele sirelipõõsale, kellelt me selle kepi saime!” Pealtkuulajate nägude rõõmsus intensiivistub naeratusest kõvahäälseks naeruks.

Poole tunni eest oli Rakvere linnusemägi veel üsna inimtühi, Tarvase veerel vilksatas küll mõni lilla punkarihari ja siin-seal suvepäikese all vedelevad piknikulised, kelle riietusest oli näha, et nad polnud sinna kogemata sattunud, aga muidu oli suhteliselt vaikne. Kella poole kaheksaks on aga lauluväljak rahvast täis. Issanda loomaaed on kirju ja kohapeale on eksinud isegi mõni tikk-kontsaline, kuid üldpildis domineerib punk ikka rahvarõiva üle. Nii väikesed kui ka suured on oma juuksed vikerkaarevärviliseks võõbanud. Kohal on nii erkoran§Zide harjadega sülelaps kui ka halli- ja neoonkollasetriibulise habemega keskeas härra, keegi ei vaata imelikult ja tunne on nagu laulupeol ikka. Mikrofoniga kuulutatakse saabuvaid koore. Pärast tänatakse sponsoreid. “Samuti täname Rakvere haiglat, kes teid homme enda juurde ootab,” kõlab värvikaim tänuavaldus. Hiljem klaaritakse see asi ikkagi ära ja öeldakse, et haigla palus edasi öelda, et tegelikult pole vaja tulla.

Saaremäel silm märg

Kaheksast, kui üritus algama peaks, jagab laulupidu avama tulnud president Toomas Hendrik Ilves alles autogramme. Õnneks ei tee ta seda häirivalt kaua, ronib reipal sammul pukki ja küsib: “Mis on põhiline?” Sellele küsimusele on nüüd küll üksainus õige vastus ja kõik teavad seda. “Punk on põhiline!” ütlevad nii lauljad kui ka neid kuulama tulnud üheskoos nii, et ilmselt on seda hüüdu kuulda ka Rakvere naaberküladesse. Ilvese mõnusalt lühikese kõne lõpuks on lõplikult selge, et punk on vabariigis au sees. Nendele, kes Ilvest ei kuulnud, kordab sama iva teiste sõnadega üle ka Rakvere linnapea Andres Jaadla. Siis tuleb laulupeo idee autori ja lavastaja Üllar Saaremäe kord sõnu lausuda. Maailmas pretsedendi loonud mees on peitunud päikeseprillide taha. Ta tänab ja on rõõmus, õnnitleb oma poega sünnipäeva puhul ning ütleb väriseva häälega, et päikeseprillid on tal ees, sest silm kisub vägisi märjaks. Mille peale kiljutakse Saaremäe korraks prillituks ja mille peale omakorda hakkab ta laulma lugu “Anarchy in the UK”, tema kähiseva hääle järel ka kõik koorid. Õige küll, vahepeal süüdatakse ka laulupeotuli ja tõmmatakse kate punk-vabadussambalt, mis kujutab endast taeva poole pärani lõugadega kisendava inimese pead.

“Hüperboloid” lõpulooks

Kui ametlik osa on läbi, saadab mustal troonil istuv laulupeojuht ja deklamaator vürst Volkonski pulti dirigent Hirvo Surva. Kõlama hakkab klassika: Villu Tamme “Tere, perestroika”, Propelleri “Võllalaul”, samuti Tamme “Elab veel Beria”, Vennaskonna “Pille-Riin”, Päratrusti “Kasevete aeg”, Singer Vingeri “Massikommunikatsioon”, Generaator M-i “Käed”, Propelleri “Die Woche” ja paljud teised. Mingit keele- ega poliitilist tsensuuri siin üritusel ei ole, ka Tamme “Külmale maale” saab lauldud algupäraste sõnadega, kus öeldakse muu hulgas ka, et “sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal”. Koorid vahetavad pidevalt loosungeid, kord on neil plagu kirjaga “See on meie punker”, siis jälle “Disko pole oluline” ja neid on veel.

Ühendkooride lõpulauluks on Vennaskonna “Insener Garini hüperboloid”. Kui eelmised said lauldud Saaremäe enda bändi Streptococcus Pyogenes saatel, siis viimast lugu saadab sümfooniaorkester. Entusiastidel ei jää lihtsalt muud üle, kui lava ees veelgi jõulisemalt hüpata ja heledal häälel laulu “Zoja, mu arm” kaasa ulguda. Kui lugu läbi, kordub möödunudaastase noorte laulupeo lõpp ja nõutakse kordust. Selle esituse tarvis on solistiks sunnitud tulema ei keegi muu kui Tõnu Trubetsky ise. Legendaarselt napisõnaline Trube loobib mikrisse ühe “Jee!” ja laulabki ovatsioonide saatel laulupeole lõpu.

Linnusemüüride taustal loojub päike, noored-vanad, tited-taadid lähevad kes kuhu. Mõni koju, mõni aga jääb kohale – esinema hakkavad bändid. Kahuripauke, millega ametivõimud potentsiaalseid korrarikkujaid laulupeo eel naljaga pooleks ähvardasid, ei kõla terve õhtu jooksul igatahes ühtegi.

[ täispikk artikkel ]

Veiko Märka masseeris 7. juunil Rakveres toimuva esimese punklaulupeo hakul peadirigent Hirvo Survat ja punklaulude autorit Villu Tammet.

Hirvo Surva, miks just teid peadirigendiks valiti? Kas ise tahtsite, või ajasite alguses vastu ka?

Peo idee autor ja lavastaja on Üllar Saaremäe. Mind palus ta endale appi muusikalise poole peale. Õigemini sai idee alguse aasta tagasi suvel Vargamäel, kus toimusid "Vargamäe kuningriigi" etendused. Nende lõppedes, väikesel peoõhtul tuligi Üllar mõttele, et miks mitte korraldada selline punklaulupidu ja küsis, kas ma oleksin nõus kaasa lööma. Olin nõus.

Kas php.allstarz.ee leheküljel näidatud laulude nimekiri kehtib? Kes repertuaari koostas?

Laulud on kõik kehtivad, aga sinna lisanduvad mõningad üllatused. Lood valis välja peo idee autor Üllar Saaremäe. Minu hoolitseda jäi, et need saaksid kooridele lauldavasse vormi ja et saateorkester sellega kokku kõlaks.

Punk on pigem meeste värk. Palju te naishääli loodate kohale saada?

Kas ta on pigem meeste värk? On ju küll väga värvikaid esindajaid ka naisterahvaste hulgas, näiteks Merca! Kuna seaded on kõik tehtud segakooridele, siis on seal nii meeshääled kui naishääled ja nende kokkusaamiseks ei olnud erilist vaeva näha vaja, huvi oli nendepoolne.

Kas tegite kõik seaded ise?

Mina ei teinud seadeid! Seaded koorile tegi mu hea sõber Andres Lemba ja seaded orkestrile Tiit Juurikas. Ja nad tegid oma tööd väga hästi!

Selles nimekirjas on lisaks kooridele kohandatud pungile ka üldtuntud "Tuljak" ja "Koit". Minu pealiskaudne loogika ütleb, et punk kui suhteliselt primitiivne helikeel on lihtne koorirepertuaari ümber seada. Vastupidine peaks palju raskem olema.

Oli korraks tõesti mõttes, et kohandada need kaks laulu punklaulupeole, aga otsustasin siiski mõlemad välja jätta. Nende õige koht on ikka üldlaulupidude repertuaaris, kus nad omavad kindlat kohta ja traditsiooni. Punklaulupeol on omad laulud!

Missugused on kõige huvitavamad probleemid, millega peo ettevalmistamisel kokku olete puutunud?

Ilmselt need tekivad 7. juuni hommikul, kui koorid ja orkester esimest korda kokku saavad.

Ootan seda suure huviga ja siis on näha, mis probleemid tekivad ja kuidas neid lahendada. Kui nad üldse tekivad...

Teie enda senised suhted pungiga?

Ei ole olnud seni suhet.

Kes sellest üritusest rohkem võidab: koorilaul või punkliikumine?

Kas alati peab keegi võitma? Pigem on hea meelde tuletada laule, mida punkliikumine omal ajal tekitas ja lõi. Neid taas kuulda ja laulda võib-olla veidi teistsuguses ja harjumatus vormis. Kindlasti olid need omal ajal samasugused vabadusvõitluse lood nagu ka teisest stiilist tulnud. Oma teksti ja mõttega olid (on) need oma aja erksad mõttevälgatused ja neil on ajaloos oma kindel koht.

Arvata võib, et nagu punküritustel ikka, paneb publiku distsiplineerimatus teid tugeva surve alla? Kuidas te sellest üle kavatseda saada?

Ma ei veaks paralleeli sõnade "punk" ja "distsiplineerimatus" vahele! Olen kindel, et need inimesed, kes tulevad vanu häid lugusid kuulama, ja ka need, kes neid esitavad, ei tule sinna selleks, et näidata üles oma distsiplineerimatust, vaid soovist saada osa sellest muusikast kas kuulaja või esitajana.

[ täispikk artikkel ]

Laupäeval taasavatakse Nõmmel Glehni rahulas algselt rahula sümboliks mõeldud, ent hiljem hävitatud marmorrist.

40 000 krooni maksnud rist taastati Nõmme Koduloohuviliste Koja eestvõttel mitmete firmade ja eraisikute abil.

Itaalia marmorist valmistatud risti proportsioonid vastavad täpselt Nikolai von Glehni kavandatule.

Nõmme linnaosa valitsus taastas vahepeal aastakümneid räämas olnud pargi kolm aastat tagasi.

Uue risti avamisel esineb Nõmme muusikakooli orkester ning laulab Revalia kammerkoor Hirvo Surva juhatusel.

Viimase esituses tuleb esiettekandele ka von Glehni auks loodud laul «Seie saagu linn», mille muusika komponeeris helilooja Tõnis Kõrvits ning sõnad kirjutas Marko Kadanik.

Konkurss toimus 1.-5. mail 2008 ning korraldati seitsmes erinevas kategoorias, mis omakorda olid jagatud kahte klassi. Kokku osales 93 koori.

[ täispikk artikkel ]

Tallinna Ülikooli naiskoor ja üle-eestiline poistekoor Kalev võidutsesid Belgias toimunud rahvusvahelisel noorte muusikafestivalil.

Tallinna Ülikooli Naiskoor dirigent Linda Kardna juhtimisel saavutas Belgias Neerpeltis 56. rahvusvahelisel noorte muusikafestivalil I preemia cum laude, teatas kooriühing.

Eesti meeste laulu seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev pälvis I preemia. Poistekoori juhivad dirigendid Hirvo Surva ja Indrek Vijard.

Konkurss toimus 1.-5. mail 2008 ning korraldati seitsmes erinevas kategoorias, mis omakorda olid jagatud kahte klassi. Kokku osales 93 koori.

[ täispikk artikkel ]

Teisipäeval 55. sünnipäeva tähistav laste laulusaadete ja lavastuste toimetaja Eve Viilup plaanib teletöös rohkem kui 30 aasta jooksul kogetu kunagi raamatuks kirjutada. Laululaste «maaletoojaga» vestles Agnes Kuus.

/.../

Hirvo Surva:
Muusika viis meid Eve Viilupiga kokku. See oli 1980. aastal, kui tehti «Laulumaia» saadet. Saatsime ansambliga «Kavaler» lapsi. Sellest ajast oleme palju asju koos teinud ja mulle on need koostegemised meeldinud.

Evega koos töötades ei pea mõtlema, kuidas olla. Ta jääb ise selleks, kes ta on, ja laseb ka teistel vabalt ja sundimatult olla. Veel on mul hästi meeles, et ta suhtus meisse nagu poegadesse.

Ja seejuures polnud ta nagu võõrasema, vaid oma ema. See, mida Eve teinud on ja teeb, sobib talle hästi. Ta on olnud kõikide noorte lauljate tee alguse juures ja on osanud neid suunata.

[ täispikk artikkel ]

Þürii liige Ants Üleoja ütles, et Põltsamaal peetud kümnenda kammerkooride festivali käis A-kategoorias ülitihe rebimine koguni kolme koori vahel.

«Siin võiks ikka mitu koori nimetada, kes olid üksteisele ikka väga väärilised konkurendid - Tartu Ülikooli kammerkoor, Tallinna kammerkoor ja Nooruse segakoor,» rääkis Üleoja ETV saatele «Aktuaalne Kaamera».

Neljas erinevas kategoorias võitsid Tartu Ülikooli kammerkoor, Viljandimaa kammerkoor, EBSi kammerkoor ning Tallinna Reaalkooli segakoor, peaauhinna võitis Tartu Ülikooli kammerkoor.

Üleoja lisas, et kogu þüriid üllatas Tallinna Reaalkooli noortekoor, keda hinnati väga kõrgelt.

Þüriilt pälvisid kiidusõnu ka mitmed koorid väikestest maakohtadest.

«Päris hästi laulis väike Torma koor, päris hästi laulis Märjamaa Rello. Igaühel olid omad plussid, mida tuleb ära märkida,» rääkis Üleoja.

Hirvo Surva üheks lemmikus oli Tartu Rahvaülikooli segakoor.

«Tartu HaleBopp Singers, kes ei olegi käinud vist minu teada enne konkursil. Et me oleme neid näinud siin ja seal projektides, aga samas täna B-kategoorias üllatasid - nad laulsid väga kenasti,» märkis þürii liige Hirvo Surva.

«Ma arvan, et järgmisel konkursil võiksid mõned B-kategooria koorid juba täiesti A-grupis võistelda,» lisas ta.

Kuigi tänavu on koorimuusikas Gustav Ernesaksa aasta, said koorid kohustuslike paladena laulda ka Tuudur Vettiku ja Rudolf Tobiase loomingut.

Juubelifestivalil osalenud kooride arv oli varasemaist suurim. Festivalil osales 22 kammerkoori üle Eesti.

«See näitab üldiselt koorimuusika tõusuteed nii mõneski osas,» lausus Eesti Kammerkooride Liidu tegevsekretär Katrin Puur.

[ täispikk artikkel ]

Lääne-Virumaa pealinnas, kreisilinnana tuntud Rakveres peetakse punklaulupidu.

Rakvere on ennegi tuntust kogunud ootamatute ja esmapilgul ehk pisut jaburategi ürituste korraldamisega. Alles see oli, kui tolm tõusis kreisilinnas taevani, sest tuhanded meesterahvad tampisid tantsida. Sügisel oodatakse Rakverre sumo MM-ile tõuklema sõna otseses mõttes kaalukaid tegelasi. Aga veel enne, suvel, korraldab kreisilinn laulupeo. Ja mitte lihtsalt laulupeo, vaid maailma esimese punklaulupeo.

Üllataval kombel on punklaulupeo sünniidee seotud ei kellegi muu kui Anton Hansen Tammsaarega. Mis Tammsaarel pungist või pungil Vargamäe Andresest?

“See mõte tuli pähe pärast “Vargamäe kuningriigi” esietendust, kui istusime Tammsaare majamuuseumi õuel. Pidasime järelpidu ja möirgasime laulda. Neid vanu laule, mida oma nooruses kuulasime,” meenutas punkariminevikuga lavastaja ja punklaulupeo ideeline isa, Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.

”Pille-Riinist” ”Koiduni”

Saaremäe tsiteerib laulu, mida üürates tabas teda äratundmine, et säärane temaatika ja esitus vääriks lausa omaette laulupidu. Nn trükimustatehnilistel põhjustel ei saa me seda laulu siinkohal siiski tsiteerida.

Punklaulupeo esinejate seas on Saaremäe sõnul kõik meie pungikotkad, kes tõestavad, et kuuldused nende väljasuremisest on alusetud. “Villu Tamme, Tõnu Trubetsky, Hardi Volmer, Hendrik Sal-Saller, Peeter Volkonski... Nende kõigiga on mul asjad selgeks räägitud,” loetleb Saaremäe. Täpsustades, et ise nad laval ei jaura, vaid on andnud loa oma loomingut esitada ja kohale kutsutud autoritena, nagu laulupeol ikka kombeks.

Kõiki lugusid saadab sümfooniaorkester. Repertuaaris on nii koorile ja orkestrile seatud punklaule, nagu Villu Tamme “Tere, perestroika” ja Tõnu Trubetsky “Pille-Riin”, kui ka pungilikus võtmes esitatavaid koorilaule, näiteks Miina Härma “Tuljak” ja Mihkel Lüdigi “Koit”.

Kui üldlaulupeo lõpetab alati Ernesaksa “Isamaa”, siis punklaulupeo lõpulauluks on Saaremäe plaaninud Sex Pistolsi

“Anarchy in UK”. “See oleks ainuke lugu, mida ei laulda eesti keeles,” lisab ta.

Pärast laulupidu annavad eraldi kontserdi Saaremäe enda punkbänd Streptococcus Pyogenes ning legendaarne Singer Vinger.

Punklaulupeole registreerumise tähtaeg oli Tartu rahu aastapäev. Rakvere linnavalitsuse arendusspetsialisti Inge Peebu sõnul oli selleks ajaks registreerunud tuhatkond lauljat. Ja seda pole sugugi vähe. Eriti arvestades, et huviliste seas on ka sellised nimed nagu Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor ja Kalevi kammerkoor. Lisaks arvukalt koolikoore ja näiteks Pärnu naiskoor Leelo. Raudteelaste segakoorist rääkimata.

Ometi oli huvi veel mitu korda suurem ning paljudele huvilistele vastu tulles pikendati registreerumise tähtaega 25. veebruarini, ütles Peebu. Rakvere laululava mahutab tema sõnul ligikaudu 5000 lauljat, nii et – veel mahub. Muide, alla 16-aastasi ametlikult siiski peole laulma ei oodata. Miks? Noh, seda võib igaüks ise arvata.

•• Peo kunstiline juht on Üllar Saaremäe, muusikaline juht Hirvo Surva, peakunstnik Hardi Volmer.

•• Repertuaaris on 17 lugu, mille noodid saab Rakvere linnavalitsuselt.

•• Selgeks õppima peab need iga koor iseseisvalt.

•• Enne laulupidu toimub üks ühine peaproov.

[ täispikk artikkel ]

•• Ei ole võimalik! Kunstilist juhti Üllar Saaremäed õnnestub veel kujutleda neetidega tagis ning peakunstnik Hardi Volmer on alati olnud vähemalt hingelt punkar. Aga punkariharja ning kõrvast läbi torgatud haaknõelaga muusikaline juht Hirvo Surva?! See oleks küll vaatepilt, mille eest tasuks... no kui mitte surra, siis juunis Rakverre minna küll.

— Ma arvan, et isegi pungi puhul on tähtsam sisu, mitte kest, vastab Surva naerdes.

— Peale selle puudub mul isiklik pungiperiood, kuigi ma ei ole seda maailmavaadet kunagi imelikuks pidanud.

Aga lauluoskus?! Pungi puhul on selle puudumine ju pigem vooruseks. Ega punklaulupeole saabuvad koorid pea ometi laulda oskama?

— Ma arvan, et see on siiski vajalik. Ehk on punki ja lauluoskust seekord võimalik ühitada, muheleb Surva.

[ täispikk artikkel ]

Rakvere teatri peanäitejuhi Üllar Saaremäe idee tulemusena peetakse tuleva aasta 7. juunil Rakvere laululaval maha punklaulupidu, mis on ka Eesti vabariigi juubelipidustuste kavaga liidetud.

Mõte on selles, et koorid dirigent Hirvo Surva taktikepi alla laulavad maha Eesti punkbändide lauluparemiku, sest tegemist on olnud väga tugeva sõnumi ja laheda meloodiaga.

„Kui need kokku koguda, teha professionaalne kooriseade ja seda kõike koorid laulavad, see võib olla äärmiselt vinge elamus,“ ütles Saaremäe.

Säärane idee tekkis Üllar Saaremäel ühel suvel „Vargamäe kuningriigi“ esietendusejärgsel peol. Sinna oli jäänud ka etenduses osalenud Hirvo Surva ja tema koorirahvas, kellega esitati ekspromtina üks Saaremäe enda punklaul.

Loomulikult võttis punklaulupeo ideest kohe kinni ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes nagu Saaremäegi, on tuntud endise punkarina.

[ täispikk artikkel ]

Järgmise aasta suvel tähistatakse Rakveres vabariigi aastapäeva punklaulupeoga,
kus kõlavad Eesti punkbändide parimad lood.

Rakvere teatri peanäitejuhi Üllar Saaremäe idee tulemusena peetakse tuleva aasta
7. juunil Rakvere laululaval maha punklaulupidu, kirjutab Virumaa Teataja.

Punklaulupeol laulavad koorid dirigent Hirvo Surva juhatamisel Eesti punkbändide
paremaid lugusid.

«Kui need kokku koguda, teha professionaalne kooriseade ja seda kõike koorid laulavad,
see võib olla äärmiselt vinge elamus,» ütles Saaremäe.

Punklaulupeo idee tekkis teatrimehel ühel suvel «Vargamäe kuningriigi» esietendusejärgsel
peol, kus olid ka etenduses osalenud Hirvo Surva ja tema koor, kes laulis eksprompt
ühe Saaremäe enda punklaulu.

Omalaadse laulupeo ideest haaras kohe kinni ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes nagu Saaremäegi, on tuntud endise punkarina.

[ täispikk artikkel ]

Tallinna Noorteaasta tippsündmusel, rahvusvahelisel konverentsil Tallinki hotelli
konverentsikeskuses dikuteeritakse koostöös MTVga subkultuuride kui väärtuste
kujundaja teemal.

See on siiski vaid üks teema 1.-4. novembrini peetaval noorte ja noorsootöötajate
rahvusvahelisel konverentsil «Youth and the City - Moodne muinasjutt», teatas
Tallinna linnavalitsus.

/.../

Konverentsi teisel sisupäeval ehk 3. novembril esinevad Artur Taevere ja Hirvo Surva
ning toimuvad rühmatööd, mille abil on noortel ja noorsootöötajatel võimalik üheskoos
jõuda uute ideede ja praktiliste lahendusteni.

[ täispikk artikkel ]

Hirvo Surva hakkas juba 15-aastaselt dirigeerima Kiisa rahvamaja naiskoori, kelle lauljad sobinuks talle emaks. Juba konservatooriumi ajal pöördus ta aga poistekooride poole ja temast on saanud Eesti tuntumaid poistekooride juhte. Eda Post luges kokku, et praegu laulab tema juhendamisel umbes 200 noort meest rahvusooper Estonia poistekooris, Eesti meestelaulu seltsi poistekooris Kalev, kammermeeskooris Revalia ja Tallinna muusikakeskkooli poistekooris.

—Kui palju on viimastel nädalatel tegemist olnud?

—Päris palju. Laulupeoga samal ajal käisid mul Viinistus etenduse “Eesti asi” proovid. Enne seda oli Soome-Eesti laulupidu Soomes Poris ja seitsmel õhtul teatrietendused Vargamäel. Pärast laulupidu tuli veel 3. juulil esinemine Niguliste kirkus ülemaailmsel koorijuhtide organisatsiooni IFCM konverentsil ja eelmisel laupäeval juhatasin Õllesummeri ühislaulmist.

Tänasest (intervjuu oli teisipäeval – toim) lähen ma puhkama. Mul on kümme vaba päeva! 20. juulist hakkan jälle proove tegema, augustis läheme Estonia teatriga Rootsi Dalhalla ooperifestivalile. Samal ajal hakkame õppima üht uut teost, mille noodid ma saan kätte 1. augustil. 14. septembril tuleb Bremeni muusikafestivalil Lera Auerbachi teose “Vene reekviem” maailma esiettekanne, mida me esitame koos Latvija segakooriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Jälle läheb päris kiireks.

—Kuidas läheb noortel kaksikvendadest tenoritel Elar ja Ülar Nellisel, kellele taotlete kaitseväeteenistusest ajapikendust, et tenorite osa kooris liiga kahvatuks ei jääks?

—Tenorid on praegu sõjaväes. Ootan kaitseministeeriumi komisjoni otsust, mida ma pole seni veel kätte saanud. Kui see on eitav, siis ma ei tea, mis saab.

—Asenduspoisse ei ole leidnud?

—Väga paljud küsivad seda. Et lauljaid on ju küll. Aga ega neid ei ole nii lihtne asendada, et võtan riiulist järgmise. Igal kooril on erinev repertuaar ja nad on selle jaoks väga pikalt tööd teinud. Elar ja Ülar laulavad veel koguni kahes kooris, nii Estonia poistekooris kui ka Revalia kammermeeskooris. Nende puudumine on suur probleem ja loodan, et see kuidagi laheneb. Nad on ausad noorhärrad, ega nad ei ole tahtnud sõjaväest eemale hoida, lihtsalt meie palve oli, et nad saaksid ajateenistusse minna järgmisel aastal, kuna see hooaeg tuleb meil ränk. Väga palju esinemiskutseid on tulnud.

—Kas kooripoisid koolis käia ka jõuavad?

—Ikka jõuavad. See on üks nõue, et nad peavad suutma kooliasjad korras hoida, ja pean ütlema, et poisid, kes meil kooris laulavad, on ka koolis väga tublid. Osa jõuab käia veel trennis või muusikakooliski.

—Juhatate Eesti parimate sekka kuuluvaid poistekoore. Kui tihe on teile proovigraafik, kas nagu noortel tippsportlastel, et treeningud on iga päev?

—Selleks peaks olema eraldi kool-koor. Meil on proovid kaks korda nädalas, peale selle on neil teatris etendused ja muud esinemised. Saame sellega hakkama.

—Kui vanalt koori tullakse?

—Ettevalmistuskoori saab tulla viie–kuue-aastaselt. See on meil Jukude koor. Järgmine aste on Juhanite koor: kaheksa-üheksa-aastased. Seejärel tuleb juba kontsertkoor, kuhu me võtame alates 9-aastastest ja kuhu jäädakse ka pärast häälemurret, seal on ka 24–25-aastaseid noormehi.

—Aga mis on saanud Virumaa poistekoorist, keda juhatasite kaua aega?

—Viimasel hooajal ma nendega enam ei töötanud, lihtsalt ei ole aega jätkunud. Peale Estonia poistekoori ja Revalia kammermeeskoori on minu juhtida ka Eesti meestelaulu seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev ning eelmisest sügisest õpetan muusikaakadeemias ja Tallinna muusikakeskkoolis koorijuhtimist ning muusikakeskkoolis on samuti poistekoor. Peale selle on mul üks õpilane veel vanalinna hariduskolleegiumis ja teine tuleb vist sügisest juurde.

Aga minu hea kolleeg Andrus Siimon töötab Virumaa poistekooriga edasi. Virumaa poistekooriga kohtusime äsja lõppenud laulupeol.

—Veel paari aasta eest oli mureks, et koorijuhtimist hakkas õppima vaid paar inimest aastas. Kas noorte huvi on eriala vastu nüüd tõusnud?

—Natuke on. Eelmisel aastal tuli muusikaakadeemiasse üle mitmekümne aasta kuus-seitse noormeest koorijuhtimist õppima. Ja sel aastal astus sisse vist neli, kui ma õigesti tean. See töö on väga oluline, sest nagu oli laulupeol näha – lauljaid on väga palju, aga tegijaid jääb väheks.

—Koorijuhtide liidu juhatuse esimehena olete võidelnud koorijuhtidele riigi palga maksmise eest. Veel 2005. aastal teenisid kooride, tantsu- ja puhkpillirühmade juhid keskmiselt 520 krooni kuus. Kuidas on rahaküsimus lahenenud?

—Kahel viimasel aastal on riik maksnud toetust neile noortekollektiivide juhtidele, kes on registreerunud laulupeole. Loodan, et see laieneb ka täiskasvanute kooridele ja aastaks 2011 on täismaht käes.

Laulupidu võeti ju UNESCO kaitse alla ja selle traditsiooni poolest on meie riik eriline. Kui tahame seda hoida, tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata. Üks asi on see, et noored läheks koorijuhiks õppima, ilma et nad peaks kahtlema, millest nad pärast elavad. Teine probleem on see, et enam pole tunniplaanis koorilaulmist, ja väga raske on panna seda muusikaõpetajale lisakohustuseks hommikul vara või viimase tunnina, kui koolibussid hakkavad juba ära sõitma. Väga palju oleneb koolidirektorist. Aga kui laulukoorid koolis toimivad, siis seal läheb traditsioon edasi ülikoolidesse ja inimesed laulavad täiskasvanuna ikka edasi.

Kui laulupidu on läbi, siis on korraks selle vastu hästi suur huvi ja kõik on õnnelikud, et oli nii tore pidu ja nii palju rahvast tuli kokku. Aga mis pidude vahel saab? Ei ole nii, et viie aasta pärast võtame jälle koori ja toome ta laulupeole. See on pidev töö. Noori, kes tahavad laulda, on praegu õnneks palju.

—Kuidas te just poistekooride juurde jõudsite?

—Kui tulin 15-aastaselt Otsa-kooli õppima, oli meie osakonnajuhataja Peeter Perens, kes oli Tombi poistekoori juhataja, ja poisid, kes Otsa-koolis õppisid, laulsid seal praktika mõttes. Millalgi andis ta mulle ka natuke koormeistritööd ja sealt see huvi tekkis. Olen töötanud Otsa-kooli esimesest kursusest peale.

Poistekoor on hästi põnev kooriliik, sest millalgi tuleb häälemurre ning poisid ja täiskasvanud tuleb kokku sobitada. Ja see hääleliik on hästi ilus. Lihtne oleks võtta täiskasvanute koor ja hakata sellega tööle. Aga noorte lauljate arendamine on huvitav. Kui me poistega ei tegeleks, kaoksid mingil ajal ära ka segakoorid (meeskooridest rääkimata), sest kust need meeshääled muidu tulevad.

—Kas poisid, kes tulevad koori laulma, jäävad selle juurde või kipuvad millalgi ära kaduma?

—Mul ei ole sellega probleemi olnud, et ära kiputaks. Kui nad tulevad, siis nad üldjuhul ka jäävad ja pärast häälemurret lähevad edasi meeshäältesse. Osa tuleb juba meeskoori edasi. Võib-olla kõige parem näide on Revalia kammermeeskoor, kus pooltega olen alustanud, kui nad olid seitsmeaastased, ja siiamaani nad laulavad – oleme koos laulnud üle 20 aasta ja nad ei lähe laiali.

—Olete käinud ses mõttes ema jälgedes, et ka tema on koorijuht.

—Jaa, ta siiamaani juhatab. Kui mu vanemad pärast vanaema surma maale Mäetagusele kolisid, hakkas ema seal Atsalama segakoori tegema. Isa laulab seal kooris ja ema juhatab. Nüüd on mu vanem vend sealsamas Mäetagusel vallavanem ja temagi laulab kaasa, vahepeal pani bändi kokku ja vahel laulab ka kooris.

Aga ema ütles, et sellest sügisest tahab ta lõpetada. Juulis saab ta 70 ja on siiani veel ka koolis töötanud.

—Kas vahel emaga ametialast nõu ka peate?

—Suvel maal olles teen talle ikka paar-kolm seadet, näiteks meesansamblile, kes neil seal koori juures tegutseb. Eks ta vahel küsib nõu ka, kuidas teha.

—Kuidas te nii omapärase nime olete saanud?

—Ema on rääkinud, et kui ta õppis konservatooriumis, mängis ERSO-s üks Hirvo-nimeline metsasarvemängija ja talle tundus see nimi huvitav. Aga koos perekonnanimega ta kõlab kuidagi eriti…

—Aga miks te pärast põhikooli otsustasite tulla Tallinna Otsa-kooli?

—Tegelikult polnud ma üldse valmis Otsa-kooli tulema. Tahtsin lihtsalt Kohtla-Järvelt ära. Alguses mõtlesin tulla Tallinna 32. keskkooli, kus oli teatriklass, või merekooli. Mul on siiamaani see unistus, et tahaks sõita mingi vana purjekaga. Teha kaasa üks pikk merereis. Kas või kokana. Veel ei ole jõudnud, aga meri mind tõmbab.

Aga tookord isa ütles, et kui sa juba niikuinii Tallinna lähed, mine parem Otsa-kooli, ema ka õppis seal. Ja mulle hakkas seal kohe väga meeldima. Kuigi ma mäletan, kuidas ma lastemuusikakoolis käies (mu ema oli sel ajal seal ka direktor) mõtlesin, et kui ma selle ära lõpetan, ei istu ma enam iial klaveri taha.

—Kas olete veel kohtunud ka Kiisa rahvamaja naiskooriga, kes oli teie esimene koor?

—Viimasel ajal eriti mitte, olen küll näinud sealt paari inimest laulupeol ja linna peal. Mulle oli see väga hea praktika. Dirigeerimist hakatakse ju õppima klassis – klaver mängib ja sina juhatad. Aga see, et ma sain koori juurde ja veel nii noorelt… Praegu vaatan oma kooris 15-aastaseid ja mõtlen: issand, ma olin sama vana, kui ma hakkasin juhatama. See tundub ääretult naljakas. Aga see toimis. Mul on nii meeles, kuidas sõitsin rongiga Kiisale. Rahvamaja oli alati soojaks köetud ja väike lauake kaetud – kõigepealt söödeti lapsel kõht täis ja siis hakkasime harjutama. Nad hoolisid minust ja mulle olid nad kõik ema eest. 1980. aastal läksin nendega kui oma kooriga esimest korda laulupeole, olin 17. Sellest järgmine oli mul muide Tallinna kaubamaja naiskoor, mis oli omaette huvitav kogemus. See oli ju aeg, kui poest polnud midagi saada, aga õhtul tädid tulid ja rääkisid: täna meil oli seda või teist müüa, kas sa ka tahad midagi. Iga kooriga käivad kaasas sellised naljakad mälestused.

—Mis teeb koorijuhist hea koorijuhi?

—Ma arvan, et küsimus on inimlikkuses. Kui sinus on hing sees, siis tuleb ka muusika. Käsu korras ei saa seda teha, peab olema midagi pakkuda. Muud oskused saab sinna juurde õppida.

See on muidugi tiimitöö ja mul on kooride juures alati heade abilistega vedanud. Üksi ei jõuakski.

—Kuidas valitakse välja need dirigendid, kes pääsevad laulupeole juhatama?

—Eesti koorijuhtide vahel on läbikäimine päris tihe ja eks ikka jälgitakse, kes mida teeb ja kelle koorid paremaid tulemusi näitavad. Mina olin esimest korda laulupeol koore juhatamas 1991. aastal Laulusildade peol, kuhu mind kutsus kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Venno Laul kutsus mind pärast seda enda kõrvale poiste liiki juhatama ja sealt ma jäingi.

—Aga kuidas te seda olete saavutanud, et teie koor kutsutakse peaaegu alati vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule esinema?

—Ei ole ju alati, näiteks see aasta jäi vahele. Kuigi ma olen vist tõesti iga poistekooriga seal laulmas käinud… Sinna kutsutakse, ega sinna ise ennast pakkuma ei minda. Lobitööd ma küll teinud pole.

—Mida puhkuse ajal teete?

—Lähen vanemate juurde maale. Seal on väike talupidamine, natuke põllumaad ja alati on midagi teha. Ega ma ei kujutagi ette, et oleks lihtsalt jalad seina peal, ikka nokitsen midagi. Aga kodus on rahulik ja hea. Ei pea rahvahulkadega suhtlema, vaid saab ennast laadida. Sealkandis on ka palju väga ilusaid kohti.

—Kui palju on viimastel nädalatel tegemist olnud?

—Päris palju. Laulupeoga samal ajal käisid mul Viinistus etenduse “Eesti asi” proovid. Enne seda oli Soome-Eesti laulupidu Soomes Poris ja seitsmel õhtul teatrietendused Vargamäel. Pärast laulupidu tuli veel 3. juulil esinemine Niguliste kirkus ülemaailmsel koorijuhtide organisatsiooni IFCM konverentsil ja eelmisel laupäeval juhatasin Õllesummeri ühislaulmist.

Tänasest (intervjuu oli teisipäeval – toim) lähen ma puhkama. Mul on kümme vaba päeva! 20. juulist hakkan jälle proove tegema, augustis läheme Estonia teatriga Rootsi Dalhalla ooperifestivalile. Samal ajal hakkame õppima üht uut teost, mille noodid ma saan kätte 1. augustil. 14. septembril tuleb Bremeni muusikafestivalil Lera Auerbachi teose “Vene reekviem” maailma esiettekanne, mida me esitame koos Latvija segakooriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Jälle läheb päris kiireks.

—Kuidas läheb noortel kaksikvendadest tenoritel Elar ja Ülar Nellisel, kellele taotlete kaitseväeteenistusest ajapikendust, et tenorite osa kooris liiga kahvatuks ei jääks?

—Tenorid on praegu sõjaväes. Ootan kaitseministeeriumi komisjoni otsust, mida ma pole seni veel kätte saanud. Kui see on eitav, siis ma ei tea, mis saab.

—Asenduspoisse ei ole leidnud?

—Väga paljud küsivad seda. Et lauljaid on ju küll. Aga ega neid ei ole nii lihtne asendada, et võtan riiulist järgmise. Igal kooril on erinev repertuaar ja nad on selle jaoks väga pikalt tööd teinud. Elar ja Ülar laulavad veel koguni kahes kooris, nii Estonia poistekooris kui ka Revalia kammermeeskooris. Nende puudumine on suur probleem ja loodan, et see kuidagi laheneb. Nad on ausad noorhärrad, ega nad ei ole tahtnud sõjaväest eemale hoida, lihtsalt meie palve oli, et nad saaksid ajateenistusse minna järgmisel aastal, kuna see hooaeg tuleb meil ränk. Väga palju esinemiskutseid on tulnud.

—Kas kooripoisid koolis käia ka jõuavad?

—Ikka jõuavad. See on üks nõue, et nad peavad suutma kooliasjad korras hoida, ja pean ütlema, et poisid, kes meil kooris laulavad, on ka koolis väga tublid. Osa jõuab käia veel trennis või muusikakooliski.

—Juhatate Eesti parimate sekka kuuluvaid poistekoore. Kui tihe on teile proovigraafik, kas nagu noortel tippsportlastel, et treeningud on iga päev?

—Selleks peaks olema eraldi kool-koor. Meil on proovid kaks korda nädalas, peale selle on neil teatris etendused ja muud esinemised. Saame sellega hakkama.

—Kui vanalt koori tullakse?

—Ettevalmistuskoori saab tulla viie–kuue-aastaselt. See on meil Jukude koor. Järgmine aste on Juhanite koor: kaheksa-üheksa-aastased. Seejärel tuleb juba kontsertkoor, kuhu me võtame alates 9-aastastest ja kuhu jäädakse ka pärast häälemurret, seal on ka 24–25-aastaseid noormehi.

—Aga mis on saanud Virumaa poistekoorist, keda juhatasite kaua aega?

—Viimasel hooajal ma nendega enam ei töötanud, lihtsalt ei ole aega jätkunud. Peale Estonia poistekoori ja Revalia kammermeeskoori on minu juhtida ka Eesti meestelaulu seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev ning eelmisest sügisest õpetan muusikaakadeemias ja Tallinna muusikakeskkoolis koorijuhtimist ning muusikakeskkoolis on samuti poistekoor. Peale selle on mul üks õpilane veel vanalinna hariduskolleegiumis ja teine tuleb vist sügisest juurde.

Aga minu hea kolleeg Andrus Siimon töötab Virumaa poistekooriga edasi. Virumaa poistekooriga kohtusime äsja lõppenud laulupeol.

—Veel paari aasta eest oli mureks, et koorijuhtimist hakkas õppima vaid paar inimest aastas. Kas noorte huvi on eriala vastu nüüd tõusnud?

—Natuke on. Eelmisel aastal tuli muusikaakadeemiasse üle mitmekümne aasta kuus-seitse noormeest koorijuhtimist õppima. Ja sel aastal astus sisse vist neli, kui ma õigesti tean. See töö on väga oluline, sest nagu oli laulupeol näha – lauljaid on väga palju, aga tegijaid jääb väheks.

—Koorijuhtide liidu juhatuse esimehena olete võidelnud koorijuhtidele riigi palga maksmise eest. Veel 2005. aastal teenisid kooride, tantsu- ja puhkpillirühmade juhid keskmiselt 520 krooni kuus. Kuidas on rahaküsimus lahenenud?

—Kahel viimasel aastal on riik maksnud toetust neile noortekollektiivide juhtidele, kes on registreerunud laulupeole. Loodan, et see laieneb ka täiskasvanute kooridele ja aastaks 2011 on täismaht käes.

Laulupidu võeti ju UNESCO kaitse alla ja selle traditsiooni poolest on meie riik eriline. Kui tahame seda hoida, tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata. Üks asi on see, et noored läheks koorijuhiks õppima, ilma et nad peaks kahtlema, millest nad pärast elavad. Teine probleem on see, et enam pole tunniplaanis koorilaulmist, ja väga raske on panna seda muusikaõpetajale lisakohustuseks hommikul vara või viimase tunnina, kui koolibussid hakkavad juba ära sõitma. Väga palju oleneb koolidirektorist. Aga kui laulukoorid koolis toimivad, siis seal läheb traditsioon edasi ülikoolidesse ja inimesed laulavad täiskasvanuna ikka edasi.

Kui laulupidu on läbi, siis on korraks selle vastu hästi suur huvi ja kõik on õnnelikud, et oli nii tore pidu ja nii palju rahvast tuli kokku. Aga mis pidude vahel saab? Ei ole nii, et viie aasta pärast võtame jälle koori ja toome ta laulupeole. See on pidev töö. Noori, kes tahavad laulda, on praegu õnneks palju.

—Kuidas te just poistekooride juurde jõudsite?

—Kui tulin 15-aastaselt Otsa-kooli õppima, oli meie osakonnajuhataja Peeter Perens, kes oli Tombi poistekoori juhataja, ja poisid, kes Otsa-koolis õppisid, laulsid seal praktika mõttes. Millalgi andis ta mulle ka natuke koormeistritööd ja sealt see huvi tekkis. Olen töötanud Otsa-kooli esimesest kursusest peale.

Poistekoor on hästi põnev kooriliik, sest millalgi tuleb häälemurre ning poisid ja täiskasvanud tuleb kokku sobitada. Ja see hääleliik on hästi ilus. Lihtne oleks võtta täiskasvanute koor ja hakata sellega tööle. Aga noorte lauljate arendamine on huvitav. Kui me poistega ei tegeleks, kaoksid mingil ajal ära ka segakoorid (meeskooridest rääkimata), sest kust need meeshääled muidu tulevad.

—Kas poisid, kes tulevad koori laulma, jäävad selle juurde või kipuvad millalgi ära kaduma?

—Mul ei ole sellega probleemi olnud, et ära kiputaks. Kui nad tulevad, siis nad üldjuhul ka jäävad ja pärast häälemurret lähevad edasi meeshäältesse. Osa tuleb juba meeskoori edasi. Võib-olla kõige parem näide on Revalia kammermeeskoor, kus pooltega olen alustanud, kui nad olid seitsmeaastased, ja siiamaani nad laulavad – oleme koos laulnud üle 20 aasta ja nad ei lähe laiali.

—Olete käinud ses mõttes ema jälgedes, et ka tema on koorijuht.

—Jaa, ta siiamaani juhatab. Kui mu vanemad pärast vanaema surma maale Mäetagusele kolisid, hakkas ema seal Atsalama segakoori tegema. Isa laulab seal kooris ja ema juhatab. Nüüd on mu vanem vend sealsamas Mäetagusel vallavanem ja temagi laulab kaasa, vahepeal pani bändi kokku ja vahel laulab ka kooris.

Aga ema ütles, et sellest sügisest tahab ta lõpetada. Juulis saab ta 70 ja on siiani veel ka koolis töötanud.

—Kas vahel emaga ametialast nõu ka peate?

—Suvel maal olles teen talle ikka paar-kolm seadet, näiteks meesansamblile, kes neil seal koori juures tegutseb. Eks ta vahel küsib nõu ka, kuidas teha.

—Kuidas te nii omapärase nime olete saanud?

—Ema on rääkinud, et kui ta õppis konservatooriumis, mängis ERSO-s üks Hirvo-nimeline metsasarvemängija ja talle tundus see nimi huvitav. Aga koos perekonnanimega ta kõlab kuidagi eriti…

—Aga miks te pärast põhikooli otsustasite tulla Tallinna Otsa-kooli?

—Tegelikult polnud ma üldse valmis Otsa-kooli tulema. Tahtsin lihtsalt Kohtla-Järvelt ära. Alguses mõtlesin tulla Tallinna 32. keskkooli, kus oli teatriklass, või merekooli. Mul on siiamaani see unistus, et tahaks sõita mingi vana purjekaga. Teha kaasa üks pikk merereis. Kas või kokana. Veel ei ole jõudnud, aga meri mind tõmbab.

Aga tookord isa ütles, et kui sa juba niikuinii Tallinna lähed, mine parem Otsa-kooli, ema ka õppis seal. Ja mulle hakkas seal kohe väga meeldima. Kuigi ma mäletan, kuidas ma lastemuusikakoolis käies (mu ema oli sel ajal seal ka direktor) mõtlesin, et kui ma selle ära lõpetan, ei istu ma enam iial klaveri taha.

—Kas olete veel kohtunud ka Kiisa rahvamaja naiskooriga, kes oli teie esimene koor?

—Viimasel ajal eriti mitte, olen küll näinud sealt paari inimest laulupeol ja linna peal. Mulle oli see väga hea praktika. Dirigeerimist hakatakse ju õppima klassis – klaver mängib ja sina juhatad. Aga see, et ma sain koori juurde ja veel nii noorelt… Praegu vaatan oma kooris 15-aastaseid ja mõtlen: issand, ma olin sama vana, kui ma hakkasin juhatama. See tundub ääretult naljakas. Aga see toimis. Mul on nii meeles, kuidas sõitsin rongiga Kiisale. Rahvamaja oli alati soojaks köetud ja väike lauake kaetud – kõigepealt söödeti lapsel kõht täis ja siis hakkasime harjutama. Nad hoolisid minust ja mulle olid nad kõik ema eest. 1980. aastal läksin nendega kui oma kooriga esimest korda laulupeole, olin 17. Sellest järgmine oli mul muide Tallinna kaubamaja naiskoor, mis oli omaette huvitav kogemus. See oli ju aeg, kui poest polnud midagi saada, aga õhtul tädid tulid ja rääkisid: täna meil oli seda või teist müüa, kas sa ka tahad midagi. Iga kooriga käivad kaasas sellised naljakad mälestused.

—Mis teeb koorijuhist hea koorijuhi?

—Ma arvan, et küsimus on inimlikkuses. Kui sinus on hing sees, siis tuleb ka muusika. Käsu korras ei saa seda teha, peab olema midagi pakkuda. Muud oskused saab sinna juurde õppida.

See on muidugi tiimitöö ja mul on kooride juures alati heade abilistega vedanud. Üksi ei jõuakski.

—Kuidas valitakse välja need dirigendid, kes pääsevad laulupeole juhatama?

—Eesti koorijuhtide vahel on läbikäimine päris tihe ja eks ikka jälgitakse, kes mida teeb ja kelle koorid paremaid tulemusi näitavad. Mina olin esimest korda laulupeol koore juhatamas 1991. aastal Laulusildade peol, kuhu mind kutsus kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Venno Laul kutsus mind pärast seda enda kõrvale poiste liiki juhatama ja sealt ma jäingi.

—Aga kuidas te seda olete saavutanud, et teie koor kutsutakse peaaegu alati vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule esinema?

—Ei ole ju alati, näiteks see aasta jäi vahele. Kuigi ma olen vist tõesti iga poistekooriga seal laulmas käinud… Sinna kutsutakse, ega sinna ise ennast pakkuma ei minda. Lobitööd ma küll teinud pole.

—Mida puhkuse ajal teete?

—Lähen vanemate juurde maale. Seal on väike talupidamine, natuke põllumaad ja alati on midagi teha. Ega ma ei kujutagi ette, et oleks lihtsalt jalad seina peal, ikka nokitsen midagi. Aga kodus on rahulik ja hea. Ei pea rahvahulkadega suhtlema, vaid saab ennast laadida. Sealkandis on ka palju väga ilusaid kohti.

Teised temast

Ants Üleoja

koorijuht, Surva õpetaja konservatooriumis

•• Hirvo õppis minu juures päris kaua – kauem kui tudengid tavaliselt, sest vahepeal oli ta haige ja vahepeal sõjaväes. Selge oli see, et ta oli lauluhimuline ja huvitatud koorijuhtimisest. Võib-olla ei laabunud kõik asjad alati sada protsenti – nagu ikka on, et mõni tudeng õpib äärmiselt intensiivselt ja suure vastutustundega ning teine võtab asju laiemalt ette ja selle tõttu võivad tekkida ka lüngad. Hirvo kuulus minu arvates sellesse teise gruppi, kellel oli alati üheksa ametit. Aga tähtis on see, et lõpptulemus oli väga hea. Ta tegi oma koorijuhieksamid ideaalselt ja mul on hea meel näha, kuidas ta on oma teel pidevalt tõusujoones edasi läinud. Iga tudengi ülesanne on oma õpetajast paremaks saada ja ma arvan, et Hirvo on üks nendest, kes on minust juba mööda läinud.

•• Poistekooride dirigendina on Hirvo omapärane nähtus, sest tal on mingi eriline võim ja vaim poiste üle. Ta suudab seda rahutut seltskonda väga hästi taltsutada nii laulupidudel kui ka nendes koorides, mida ta juhatab. Mulle tundub, et poistel ja tal on vastastikune lugupidav suhtumine.

Ello Odraks, Virumaa poistekoori looja ja direktor

•• Virumaa poistekoor oli kaks aastat vana, kui Hirvo meie juurde tuli. Me ei saanud ise oma poistega hakkama ja pöördusime tema poole. Sellest saab sügisel 14 aastat ja see oli võrratu aeg. Mul on meeles, kuidas proovihommikutel tuli ikka mõni poiss ja küsis: “Kas Hirvo täna tuleb?” Mitte sellepärast, et ta ei tahtnud, et Hirvo tuleks, vaid vastupidi, teda oodati. Meil on poistekooris olnud alati mitu dirigenti ja iga kord ei pidanud Hirvo tulema.

•• Temas on see eriline hing, mida paljudel dirigentidel pole. See midagi, mis paneb poisi koori tulema, seal olema ja laulma. Hirvos on nii täismehelikku meest, poisikeselikku poissi kui ka tõsimeelset huumorit, ja ta oskab nende vahel suurepäraselt laveerida. Lisaks on ta väga hea suhtleja. Samas ei ole Hirvo sugugi pehme, ta on nii enda kui ka poiste suhtes nõudlik. Ja kord on majas. Seda rangust on vaja. Poistega ei saa nii, et paitad ainult pead nagu lahke vanaisa. Nagu Hirvo ise ütleb – ikka piitsa ja präänikut, ilma ei tule tulemust.

[ täispikk artikkel ]

Mart Kivastiku näitemäng «Eesti asi» algab kui isikudraama või -komöödia, meenutades
Jaan Krossi romaanide vaimu. Noor kirikuõpetaja Livio (Anti Reinthal) klaarib
Jumalaga oma eluarveid, läkitab laotusse kirgliku palve pääseda avaramasse,
avatud maailma.

/.../

Näitetrupi sulandumine kooriks on uhke saavutus, sünnib ju mitmehäälne segakoor
kõigest seitsmekesi. Hirvo Surva rolli lauluõpetajana ei anna alahinnata. Vargsi
süvenev arusaam, kuis me kõik oleme pärit «Krimuna koorist», jääb hinge kumisema.
Laul on keskne tegelane, koorilaulud täpselt valitud.

[ täispikk artikkel ]

Kus on laulu kodu? Ikka südames ja hinges. Suu laulab, süda muretseb, ütleb küll rahvaluule, aga eks ole kõige parem ja ilusam, kui süda ja (lapse)suu ühes laulavad.

Virumaa noorte laulupeo “Kodu” eelhetkil Rakvere Vallimäe lauluväljakul valitsenud Browni liikumine saab suuna laulupeo üldjuhi Hirvo Surva sumehäälsete sõnadega: “Kõik lauljad, koguneme nüüd oma kohtadele!”

Kaosest tekkinud värvilaigud-koorid voolavad ojadena lavale üheks laulujärveks.

Või koonduvad mesilassülemiks.

Et laulupidu kannab pealkirja “Kodu”, astuvad pidukõnesid pidama isad. Rakvere linnaisa Andres Jaadla sõnab, et sai äsja põnnide paraadiga kinnitust - noorte laulmise rõõm ja lust, üldlaulupeo traditsioon ja eestlus jäävad kestma. Peo korraldanud Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhtisa Toomas Väinaste a cappella esitatud Anna Haava ja Miina Härma “Ei saa mitte vaiki olla ...” algus loob lavale ja kuulajatest kirjutele mäeveerudele keskendunud tähelepanu.

Mu aja- ja elulugu

“Tere, kõik see pere!” alustab Hirvo Surva. “Tere, emad! Tere, isad! Tere, vanaisad! Tere, vanaemad! Tere, õed! Tere, vennad! Tere, sõbrad!” teretab peo kunstiline juht ja lavastaja kogu peret ning saab tuhandeid teresid vastu.

“Tuletaks kõigepealt meelde, kuidas kodu tekkis siia põhjamaa kaldale, kuidas meri seisma jäi ja mida me sellest maast üldse arvame. Rene Eespere “Ärkamise aeg”. Ise juhatan,” võtab Hirvo Surva, valge pluusi käised üles kääritud, lauluotsa üles.

Siimeri/Alliksaare “Homme” lauldud, saadab laulupereisa oma lauluhõimu “korraks laiali” ja kutsub kodust laulma kõige pisemad - mudilaskoorid.

“... mulle laulavad öömetsa viiulid, põdramokad mul annavad musi ...” ümisevad mudilaste klassikaaslased mäenõlval kaasa koolist tuttavat ja armsat Priit Pajusaare ja Leelo Tungla “Samblalõhnalist laulu”.

“Nüüd võivad mudilased minna isside-emmede juurde, nende juurde, keda väga armastavad,” lubab peoisa Surva ja kutsub lavale poistekoorid. Poisse kihutab kohale sellest ja teisest suunast ning dirigent tähendab, et kuigi proovis sai kõik ära sätitud, läheb “väikestel meestel ikka mõnikord midagi sassi”. Aga Karl August Hermanni “Teretus” kõlab Viivi Vooranna juhatamisel igati mehiselt.

“Siin ongi mu saatus ja sugu, mu aja- ja elulugu,” mõtestavad noormehed Hando Runneli sõnadega kodu ja kodumaad. Neiud, nagu ikka, laulavad armastusest: Urmas Sisaski ja Anne Kahro, Henn Rebase ja Hando Runneli viiside-värsside kaudu.

Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kes lauljaid saatnud, saab soolosõna Eduard Tubina “Ristpulkade tantsuks”. Segakoorid jutustavad “Nooruse unenägu”, teevad Tormise “Eesti tantse” ja unistavad “Ma tahaksin olla öö”, lastekoorid arvavad, et “Ei tahagi minna” ja esitavad “Tuulepuuhuulte luulet”.

Kui Hirvo Surva ühendkoorid kokku hõikab, tullakse suure jooksuga igast kaarest - oma pere juurest. “Poisid!” kutsub Surva isaliku rusikavibutusega sekeldajad korrale.

“Oleme saanud kokku uuesti selleks, et koos laulda, koos paluda seda, et siin Maarjamaal kõik läheks hästi, et kodus oleks rahu,” sõnab Surva. “Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead ...” veereb laul üle Vallimäe. Südames laulab Tõnis Mägi “Palvet” igaüks kaasa.

“Alustasime juttu kodust, kus on emad, kus on isad, vanaemad ja vanaisad, õed ja vennad ja kõik head sõbrad. Kui me kõik üksteisest hoolime ja teineteist hoiame, on kodud tugevad ja peavad vastu kõigile raskustele, mis võivad ette tulla. “Üksteist peab hoidma” - nii on seadnud laulu muusikasse Kadri Hunt,” räägib Hirvo Surva.

“Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis ole rõõmus temaga - jagatud rõõm on poole suurem. Kui näed, et keegi tunneb valu, siis ära mine temast mööda, vaid vaev võta jagada, siis koorem on kergem ...” laulab tuhatkond last, kuis hoolida linnust, loomast ja ligimesest.

“Ükskõik kui kaugel me kodust oleme, tagasi tulles tundub see meile kõige parem, kallim ja kodusem koht. Meie kodu on ju siin, Virumaal,” ütleb Hirvo Surva ning kutsub lauljate aplausi ja kisakoori saatel kõik dirigendid Tiina Kippeli “Virumaa laulu” kaasa laulma.

Kalli kodustele

Maavanem Urmas Tamm lausub, et koos laulmine aitab tunda ühtehoidmist mineviku ja olevikuga, usku tulevasse ühtehoidmisse ning hoolimist ligimesest. “Seni, kuni püsib su kodu, seni püsid ka sina. See annab julgust vastu minna homsele. Armastagem üksteist,” võtab maaisa Tamm peo otsad kokku.

“Ma tahtsin öelda, et kui pidu lõpeb ja te nüüd koju lähete, siis tehke kalli emmele, patsutage issile õlale, ka vanaemale andke musi põsele ja vanaisale suruge käsi pihku. Ja sõpra tervitage, ja tuttavaid. Sest kui neid meie ümber pole, siis kodu polegi. Aga kõigiga koos on kodu olemas,” ütleb Hirvo Surva, tänupärg kaelas, vaigistab tulihingelise aplausi ja peorõõmuhuilged, tõstab käed viimaseks lauluks.

“Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole ... Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ...” laulavad Virumaa lapsed.

[ täispikk artikkel ]

Tuhatkond koolinoort üle Virumaa laulab Rakvere Vallimäel laupäeval, 9. juunil kell 18 algaval Virumaa noorte laulupeol “Kodu”.

Laulupeol esineb 42 koori, peo kunstiline juht ja lavastaja on Hirvo Surva.

Koore juhatab 13 dirigenti, neist kolm - Hirvo Surva, Elo Forsel ja Andrus Siimon - dirigeerivad ka Tallinnas noorte laulupeol.

Vallimäel astub üles Lääne-Virumaalt 14 mudilaskoori 392 osalejaga, 13 lastekoori 425, kolm segakoori 96, kolm neidudekoori 61, üks meeskoor 35 ja neli poistekoori 139 osavõtjaga, kokku 1148 lauljat.

“Virumaa noorte pidu tõotab tulla ilus ja kõrge tasemega: meie maakonna 35 koorist, kes Tallinnasse laulupeole pääsesid, laulsid 16 koori esimesse kategooriasse,” ütles Lääne-Virumaa laulupeo kuraator Ello Odraks. “Seal saavad esineda ka need kolm kooli, kel ei õnnestunud end suurele peole laulda. On ju nemadki aasta läbi laulupeolaule õppinud.”

Ida-Virumaalt esinevad Virumaa laulupeol Jõhvi vene gümnaasiumi mudilaskoor, kolm Jõhvi gümnaasiumi ja kolm Avinurme keskkooli koori. Saadab koore ja esineb 35-liikmeline üleriigiline sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel.

Ettekandele tulevad tuntud ja armastatud laulud nagu Rene Eespere “Ärkamise aeg”, Tiina Kippeli “Virumaa laul”, Tõnis Mägi “Palve” ning veel paljud kaunid viisid.

Kõik on laulupeole oodatud, pidu on tasuta. “Virumaa noored kingivad selle peo Virumaa rahvale,” ütles Ello Odraks.

Virumaa noorte laulupeo, mis on eelprooviks Tallinna suurele peole, korraldab Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit.

[ täispikk artikkel ]

Dirigent Hirvo Surva peab sel aastal siiski kahe Revalia kammermeeskoori tenorita hakkama saama, kuna poisid sõjaväest ajapikendust enam ei saa.

Hirvo Surva rääkis paar päeva tagasi Eesti Päevalehele, et ei mõista, miks kaitsevägi ei saa paar aastat hakkama tema koori tenoriteta, keda on hädasti vaja algaval hooajal rahvusvahelistel esinemistel.

Kaksikutest tenorid Elar ja Ülar Nellis said kutse sõjaväkke juba möödunud kevadel. Sel aastal taotlesid nad taas ajapikendust, kuid kaitseressursside amet andis eitava vastuse. Rohkem amet teemaga enam ei tegele, kuna poisid astusid 2. juulil juba teenistusse.

”Hirvo Surva ei ole kaitseressursside ametile täiendavat ajapikenduse taotlust esitanud ja selleks puudub ka vajadus, sest alates 2. juulist 2007 on vennad Nellised ajateenijad ning nende ajateenistust korraldab ja sealt vabastab kaitsevägi,” ütles Päevaleht Online’ile kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko.

Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna leitnant Andres Sang ütles Päevaleht Online’ile, et tegelikult ei saa kaitsevägi poiste heaks samuti midagi teha, kuna kaitsevägi ei saa kellegi teenistust lõpetada.

Kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Aet Kuke sõnul on Elar ja Ülar Nellis 26. juunil kaitseministeeriumisse uue avalduse siiski teinud, kuid ajapikenduse saamine on enam kui ebatõenäoline.

“Poistel on põhiseadusega ette nähtud kohustused, igaüks peab oma asju planeerima. Nad on juba 24-aastased ja esimene kutse on saadetud 24.08.2005, nii et see ei saanud tulla üllatusena,” rääkis Kukk.

19. juunil 2006. aastal taotlesid kaksikud teist korda ajapikendust erandlikel asjaoludel. Siis leppis Hirvo Surva enda sõnul kaitseväe orkestri juhi Peeter Saaniga kokku, et noormehed võetakse 2008. aasta sügisest pärast noorteaega kaitseväe orkestrisse aega teenima. Tegelikult said poisid toona aga sõjaväkke mitteilmumise eest hoopis halduskorras karistada ja maksid ka trahvi.

”Ei ajapikendust nad kindlasti enam ei saa,” on Aet Kukk hetkeseisuga kindel.

[ täispikk artikkel ]

2006. aastal hästi vastuvõetud lavastus "Vargamäe kuningriik" on sellest nädalalõpust taas publiku ees.

A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I ja V osa põhjal Urmas Lennuki dramatiseeritud "Vargamäe kuningriik" on Eesti Teatri Aastal sündinud Rakvere ja Endla teatrite ühisprojekt (esietendus 15. juunil 2006 Vargamäel, Albu vallas).

"Vargamäe kuningriik" ühendab endas Indreku naasmise Vargamäele (V osa) ning Andrese ja Krõõda tuleku samasse paika (I osa). Pea neljatunnine lugu räägib kahest kangest, pidevalt omavahel omavahel kemplevast naabrist - Andresest ja Pearust.

"Andres tahtis kangesti tööd teha. Pearule meeldis rohkem vägevusega praalida. Nad lõid piiripostid maha ja hakkasid oma talusid üles ehitama. Aga piiripostid ei pidanud. Küll kargasid kariloomad naabri heinamaale, küll kippusid vihased vandesõnad üle piirikivide salvama, küll jooksid koeradki siia ja sinna, et naabrimehele oma asjalkäimistega "au" teha," seisab lavastuse tutvustuses.

Jaanus Rohumaa lavastatud loos ei kasutata ühtki kunstlikku heli- ega valguseefekti. Selle asemel saab nautida linnulaulu, käo kukkumist ja õhtuse päikese värvidemängu. Põnev on ka lavastuse koosseis. "Usun, et on nauditav näha omavahel vastastikku mängimas Sepo Seemanit ja Üllar Saaremäed või Märt Avandit ja Madis Kalmetit," leiab lavastaja intervjuus "Äripäevale" aprillis 2006.

"See on üsna haruldane võimalus, et kaks teatrit on saanud seljad kokku panna. Trupp ongi moodustatud kahe teatri peale, lisaks sellele osaleb etenduses 120-liikmeline koor, mida dirigeerib lavastuse muusikajuht Hirvo Surva."

Mängivad Endla ja Rakvere Teatri näitlejad Märt Avandi, Madis Kalmet, Peeter Jakobi, Üllar Saaremäe, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Ago Anderson, Eduard Salmistu, Ülle Lichtfeldt, Margus Stalte, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer,Velvo Väli, Ahti Puudersell, Toomas Suuman, Carmen Mikiver. Kaasa teeb ühendkoor (dirigent Hirvo Surva).

[ täispikk artikkel ]

Virumaa noorte laulupäeval “Kodu” astub 9. juunil kell 18 Rakvere Vallimäel kuulajate ette 1000 noort, et laulda kodust, vanematest ja lastest ning muidugi Eestimaast.

Laulupäeval “Kodu” osalevad kõik Tallinna X noorte laulupeole registreerunud kollektiivid, kokku 48 koori, 1000 esinejat ja 34 dirigenti.

Repertuaari on valitud palju laule, mis räägivad kodust, lastest, isast, emast, Eestist, Virumaast ja muust, mis kodune ja kallis.

Koore saadab üleeestiline Noorte Sümfooniaorkester, keda juhatab Jüri Ruut Kangur, Laulupäeva kunstiline juht ja lavastaja on Hirvo Surva.

“Neil aastatel, kui Tallinnas on noorte laulupidu, soovivad meie maakonna muusikaõpetajate sektsioon, dirigendid ja koolikooride lauljad, alati teha enne seda ühise Ida- ja Lääne-Virumaa noorte laulupäeva Rakveres, et koos laulda ja kinnistada õpitud repertuaari, anda esinemisvõimalus nendele kooridele, kes Tallinnasse ei pääse, jätkata aastaid tagasi loodud noorte laulupeo traditsiooni,” ütles Virumaa noorte laulupäeva “Kodu” projektijuht Ello Odraks.

Laulupäev algab kell 13 eelproovidega, mille vahele mahub laulupeo-supi söömine. Kontserdile järgneb disko, samal ajal on dirigentidele tänu-vastuvõtt.

[ täispikk artikkel ]

Ameerika ajaleht Oregonian avaldas kiitva ülevaate Veljo Tormise autorikontserdist.

Artiklis «300 lauljat ja üks tähelepanuväärne eestlane» kirjutatakse kahetunnisest Tormise muusikale pühendatud kontserdist 20. novembril, kus esines neli koori, ühtekokku 300 lauljaga.

Oregoniani kriitik David Stabler märkis, et Oregoni koorijuhid peavad eestlast üheks tänapäeva suurimaks kooriheliloojaks.

Veljo Tormis ja Hirvo Surva andsid Oregoni ülikoolis loenguid ja tegelesid Tormise muusika proovidega festivaliks «Music Today Festival».

[ read more... ]

Oregonis kõlas Veljo Tormise muusika Hirvo Surva juhatusel
(Eesti Päevaleht, 23.11.2006)

13. novembril andis neli Ameerika koori enam kui kahetunnise kontserdi Oregoni Esimeses Metodisti kirikus, kus kõlas ainult Veljo Tormise muusika.

Kontserti kuulas täissaal ning see toimus Oregoni ülikooli festivali " Today Festival" raames. Esinesid Milwauki' kammerkoor Unistus, Pacific Youth Choir, Oregon Repertory Singers ja Oregoni ülikooli kammerkoor.

Surva juhatas Oregonis kontserti ka 18. novembril, mil Estonia kontserdisaalis tähistati tema õpetaja Ants Üleoja 70. sünnipäeva.

Veljo Tormis ja Hirvo Surva on viibinud Oregoni ülikoolis juba kuu aega, et õpetada seal Eesti ning eriti Tormise muusikat.

[ täispikk artikkel ]

Estonia poistekoor naasis Ungarist kullaga
(Postimees, 22.08.2006)

Rahvusooperi Estonia poistekoor kinnitas Ungaris oma positsiooni maailma ühe tugevama noortekoorina, võites mainekal VI Cantemuse festivalil kuldmedali.

/.../

Kuldmedali üle oli koori peadirigent Hirvo Surva mõistagi uhke. «See festival oli küllaltki prestiiþne,» sõnas ta. «Þürii koosnes väga tugevatest muusikutest, teiste hulgas oli seal BBC produtsent ja Euroopa Kantaadi (Euroopa Noorte Kooride Ühendus – toim.) asepresident.»

Kvalifikatsioonikonkurss tähendab Surva sõnul seda, et kõik koorid esinevad kordamööda ja iga koor saab lavalaudadel olla umbes viisteist minutit, et repertuaar ette kanda.

«Punkte jagati 100 palli skaalal ja see koor, kes ületas 85 punkti piiri, sai kuldmedali,» sõnas ta. «Põhimõtteliselt näitab see kuldmedal, millisel tasemel meie koor praegu Euroopas on. Kooride tase oli festivalil väga kõrge.»

Tegelikult kutsuti Estonia poistekoor Ungari festivalile külalisena, kuid kohapeal otsustati ka konkursist osa võtta.

/.../

«Euroopas on praegu natuke nukker seis, sest poistekoore on vähe,» märkis Surva. «Igal pool imestatakse meie üle, sest Eestis on kooride olukord praegu päris heas seisus.»


[ read more... ]
 

Estonia poistekoor võitis Ungari koorifestivalil kuldmedali
(Postimees, 20.08.2006)

Rahvusooper Estonia poistekoor dirigent Hirvo Surva juhtimisel võitis Ungaris toimunud 6. Cantemuse noortekooride festivalil kuldmedali.

Eile õhtusel festivali kvalifikatsioonikonkursil esitas poistekoor Urmas Sisaski, Ester Mägi, Veljo Tormise ning Ungari koorijuhi ja helilooja Zoltan Kodaly laule.

«Kooride tase on väga kõrge,» märkis dirigent Hirvo Surva. «Seda meeldivam on, et nelja koori seast valis rahvusvaheline þürii välja meie poisid.»

Koorifestivalil Nyỉregyházas osaleb 18 koori üle maailma – Ungarist, Hispaaniast, Tðehhist, Jaapanist, Kreekast, Nigeeriast ja Eestist.

[ read more... ]

Vabaõhumuusikal «Kaua võib”» hõlmab lauljaid ja tantsijaid kogu Eestist
(Postimees, 31.07.2006)

Viimsis toimub sel suvel ainulaadne muusikali maailmaesiettekanne, kus uusloomingulises etenduses astuvad üles noored.

Vabaõhumuusikal «Kaua võib» valmib X vabariikliku noorte tantsijate suvelaagri lõputööna ja etendub Viimsis augusti alguses.

/.../

Sedakorda toimub taoline suvelaager juba kümnendat korda, poiste- ja noortekoorid, keda juhendab Hirvo Surva, on kaasatud esmakordselt. Tantsijaid juhendab muusikali tantsude looja Maido Saar.

[ read more... ]

Nootide paljundamine läheb laulukooridele kalliks
(Postimees, 26.06.2006)

Juuni viimasel päeval jõustuv nootide paljundamise keeld lööb valusa augu Eesti kooride ja orkestrite rahakotti ning tekitab peavalu nii dirigentidele kui ka lauljatele ja pillimeestele.

Rahvusooperi Estonia poistekoori ja kammermeeskoori Revalia dirigent Hirvo Surva hinnangul tekitab autoriõiguse seaduse muudatus, mis ei luba enam paljundamismasinal nootide koopiaid teha, kõige tõsisemaid probleeme just suure repertuaarimahuga kooridele, kirjutab Eesti Päevaleht.

[ read more... ]

Kuningad otsivad lepitust Vargamäe väljade pääl
(Postimees, 20.06.2006)

Urmas Lennuki Tammsaare-töötlust oleks ebatäpne nimetada dramatiseeringuks. Oma eneseküllases terviklikkuses mõjub see iseseisva näidendina Tammsaare ainetel. Nii dramaturgiline alusvalik kui ka lavastaja lähenemine sellele, nii kunstnikutöö kui ka koori ja koreograafia kasutus rabavad oma leidlikkusega lihtsuse esiletoomisel.

/.../

Hirvo Surva ja Teet Kase ohjatud inglikoor on osav ja nauditav leid, ühendamaks teose sakraalsemaid sfääre maisematega ning tegelaste siseilma suveteatri meelelahutuslikuma formaadiga.

[ read more... ]

Kultuur: Eesti kuningad otsivad pärijat
(Virumaa Teataja, 14.06.2006)

Takused inglid uitavad väljamäel. Hiiglaslik kirikukell kõrgete tumedate kuuskede vahel vaikib. “Tere, Indrek!” tervitab ingel Märt Avandit. On algamas “Vargamäe kuningriigi” proov.

Mänguplatsi amfiteatri vasakus tiivas - Mäe väravast vaadates - võtab platsi inglikoor, paremas näitlejad. “Vargamäe kuningriigi” lavastaja Jaanus Rohumaa peab nõu inglikoori juhi ehk Hirvo Survaga.

/.../

“Te olete inglid, jälgite, mis toimub, keerate pead korraga, väärikalt,” õpetab Hirvo Surva. “Ärge unustage ennast, ei ole mõtetega mujal, te olete rollis. Seda tuleb harjutada. Võtame asja tõsiselt, aga mõnuga,” loeb Surva entusiastlikele inglitele sõnad peale. Laulev ingel olla pole niisama lihtne.


[ read more... ]

Koori vaenlane on häälemurre
(Maaleht, 18.05.2006)

15aastase Virumaa poistekoori dirigent Hirvo Surva tõdeb, et häälemurre tabab poisse tavaliselt just siis, kui hääl on kõige küpsem, oskused omandatud ja poiss võiks alles tõeliselt laulma hakata.

/.../

Mis teeb poistekoori juhatades kõige rohkem rõõmu?

Noorte inimeste areng. Tegelikult ei ole koos laulmine ainult muusika tegemine. Pigem on see noorte inimeste kasvatamine läbi muusika, läbi laulmise. Koorilaul nõuab distsipliini, üksteisega arvestamist. Ei saa oma koori alt vedada sellega, et ei ilmu proovi või esinemisele.

Rõõm on see, kui sulle tuleb vastu tuttava näoga noormees, tervitab ja küsib, kuidas läheb, tuletab meelde aegu, kui ta kooris laulis ja on selle eest väga tänulik. Või kui ma kohtan koorides laulmas oma kunagisi laulupoisse. Nad on jäänud laulmise juurde. See ongi kõige suurem rõõm.

[ read more... ]

Kultuur: Lauluga kasvab poisiklutist täismees ja täitsamees
(Virumaa Teataja, 13.05.2006)

Virumaa Poistekoori 15 aastaga on poisiklutid kasvanud täismeesteks. Lauluga. Kolm tänast tenorit ja kaks baritoni, kel ameteid arstist floristini, seisavad laulurivis alguspäevist.

Tenor Tõnis Pruler, kes saab peagi Tartu ülikoolist arstipaberid, arvab, et poisipõlves süstitud lauluind jääb sügavalt inimesse. “Seda harrastust on raske maha jätta,” tähendab tulevane arst. Kuigi iga nädal Tartust proovis käia pole lihtne. “Õppimine täidab argipäevad, laulmine nädalavahetused,” on noorel mehel aeg sisustatud.

/.../

“Virumaa Poistekoor on huvitav kooslus, seda iseloomustavad ühtekuuluvus ja missioonitunne. Seltskond on tore. Ja heade dirigentide käe all on lust laulda. Tore on ka see, kui uued väikesed poisid vaatavad, et oi-oi kui suured poisid, ja võtavad eeskuju,” sõnab Pajula, hääl lusti täis, ja imestab, kuidas saab olla, et ta on üle poole elu Virumaa Poistekooris laulnud. Ning ütleb, et kõige erilisem laul on “Virumaa laul”.

/.../

“Igaüks nohistas algul omaette, aga varsti saime sõpruskonnaks. Koorist leitud uued sõbrad on siiani mu parimad sõbrad,” sõnab bariton Hõbemägi ning hindab koori suurimaks kooshoidjaks seltskonda ja peadirigent Hirvo Survat. “Ühtsustunne ja õlatunne on kõige täpsemad koori iseloomustavad sõnad,” arvab ta. Ja peab “Virumaa laulu” koori kuldvaraks, mis iial ei kulu.

[ read more... ]

Koorijuhid võitlevad 520-kroonise palga vastu
(Postimees, 13.12.2005)

Kuus keskmiselt 520 krooni suurust palka teenivad koorijuhid tegid ühise pöördumise riigikogule, ministeeriumidele ja omavalitsustele, et põletavale palgaprobleemile lõpuks lahendus leida.

/.../

Kuid madal ja vahel lausa olematu palk on kõigi Eesti enam kui 780 koorijuhi probleem. «Koori-, tantsu- ja puhkpillirühmade juhtide keskmine palk on praegu 520 krooni kuus,» märkis Surva.

[ read more... ]

Baltimaad ühendavad poistekoorid
(Virumaa Teataja, 06.08.2005)

Virumaa Poistekoori mehisem osa sõidab Vilniusse, et koos Läti ja Leedu poistega 7.- 13. augustini valmistuda Baltimaade poistekoori laululaagris Andrew Lloyd Webberi “Reekviemi” ettekandeks.

Europrojektina loodud Baltimaade poistekooris laulab kokku sada poissi. “Meilt on suured mehed, poisid – sopranid ja aldid - Lätist ja Leedust,” ütles Virumaa Poistekoori direktor Ello Odraks. “Kõik poisid sinna ei saa, repertuaar on ääretult raske ja võõrkeeles, kõigi hääl pole veel nii ulatuslik ega tugev, et suudaks selle ära laulda,” lisas Odraks.

Koori juhatavad kõigi osalejariikide dirigendid. Eesti poolt astub koori ette Virumaa Poistekoori pe

[ read more... ]
 

Rahvusooperi poistekoor võitis Tðehhis kaks kuldmedalit
(Postimees, 12.06.2005)

Rahvusooperi «Estonia» poistekoor võitis Tðehhis Olomoucis toimunud koorifestivalil kaks kuldmedalit.

Poistekoori peadirigent Hirvo Surva ütles Postimees Online’ile, et poistekoor esines kahes kategoorias, millest ühes tuli esitada kohustuslik laul ja teises mitte.

«Raskemas kategoorias, kus tuli esitada kohustuslik laul, sai koor sajast võimalikust 98 punkti,» ütles Surva. «Teises kategoorias sai koor sajast võimalikust 97 punkti.»

Rahvusooperi poistekoor valiti Hirvo Surva sõnul ka festivali kuue parima koori hulka.

[ read more... ]
 

Dirigent Hirvo Surva soovib rohkem jalgrattateid
(Postimees, 06.06.2005)

Dirigent Hirvo Surva sinasõprus autoga algas nii nagu väikestel poistel ikka: esimesed roolikeeramised olid isa süles. Tänaseks on Surva õppinud hindama suuri ja mugavaid autosid.

«Ikka isa oli see, kes mulle ja vennale autojuhtimist õpetas,» tõdeb dirigent. «Kuna aga vanemal vennal tuli see paremini välja, sain mina vähem sõita. Aga esimesed kogemused sain ikkagi isalt ja tema süles autot juhtides.»

[ read more... ]
 

Joosepi ja Maarja lugu Viru poistekoorilt
(Maaleht, 16.12.2004)

Virumaa poistekoor esitab oma 14. tegevusaastal jõulukontserte, kus kõlab kodumaine muusikal.

1991. a loodud Virumaa poistekoorist on saanud maakonna esinduskollektiiv, kus laulda tähendab kuuluda maakonna väljavalitud poiste hulka.

“Mind kutsus Virumaa poistekoori laulma sõber,” ütleb 24aastane Rasmus Kits, kes on kooris laulnud 10 aastat. “Laulmas hoiab mind meie fantastiline seltskond,” lisab ta. “Seda emotsiooni, mida laulmine annab, ei saa jätta.”

/.../

Koori peadirigendi Hirvo Surva kohta on mõlemad ühel meelel. “Ta on täpselt selline inimene, kes poistekoori etteotsa sobib – karmi käega superdirigent,” arvab Rasmus. “Ta on lihtsalt parim dirigent,” lisab Lauri.

/.../

“See on hästi armas lastele mõeldud muusikal, kus on neile arusaadavalt lahti seletatud jõulude tähendus,” ütleb koori direktor Ello Odraks.

“See on Maarja ja Joosepi lugu muusika keeles,” lisab Hirvo Surva.

[ read more... ]

Kas kirikus võib plaksutada?
(Virumaa Teataja, 13.11.2004)

Tänase teema pakkus välja lehelugeja Järvamaalt. Aitäh naksaka kaasamõtlemise eest. Et asi oleks selge, küsime tegijatelt – Virumaa poistekoorilt ja nende juhtidelt, peadirigent Hirvo Survalt ja kooridirektor Ello Odraksilt.

Kui poistekooori algusaastatel 14 aastat tagasi kirikus aplausi ei olnud, jäid poisid tummaks, rääkis Ello Odraks. “Miks meile ei plaksutatud?” küsisid nad pärast kontserti. Nüüd on nad kõigega harjunud ja ei lase end segada.

Aga loomulikult on aplaus meeldiv, kellele siis tänu ei meeldi. “Rakvere kirikus on meid alati tänatud, ikkagi kodupublik,” ütles Odraks.

/.../

USA-s ja Euroopas on kirik usutempli kõrval ka vaimsuse, kultuuri tempel. Kiriku juures tegutsevad koorid, orkestrid, noortekollektiivid, bändid, ka tantsurühmad. Kirik on avatud ja tal on tihe side rahvaga.

“Meid segab ikka veel see nõukogude aeg, mis traditsioonid lõhkus,” arvas Hirvo Surva. Igal pool Euroopas (Skandinaaviast Vahemereni) julgevad inimesed oma tundeid koos muusikaga väljendada. Isegi Lätis, rääkimata katoliiklikust Leedust. Vaid Eestis justkui ei julgeta.

Kui inimene juba tuleb kontserdile ja talle see meeldib, on aplaus loomulik. See on tunnustus muusika esitajale, muusika loojale - ka austus Looja vastu. Arvo Pärtki ütleb, et ega tema ise loo, ta paneb vaid kirja Jumala loodut.

“Ma ei näe siin probleemi. Mujal kontserdil me ju plaksutame, kui muidugi meeldib,” kinnitas Surva. “Oma tunnete avaldamine pole patt. Olen ka ise vahel kohmetunud publikule aplausiks märku andnud.” Kui esineja juba publikule kummardab, võib talle alati tunnustust avaldada. Aga näiteks Andres Mustonen ei kummarda lugude vahel, sest aplaus segab teda.


[ read more... ]

Kultuur: Koolipoisist kooripoisiks
(Virumaa Teataja, 25.09.2004)

Mõni mees lihtsalt peab laulma. Niisugune pisik on sees. Et noppida poisiklutid Virumaa poistekoori lauljateks kasvama, teeb dirigent Hirvo Surva Virumaale tiiru peale. Igal sügisel.

Hirvo Surva lõbusad silmad naeratavad Rakvere linna algkooli lauluklassi klaveri kõrval pabistavale laulupoisile. “Saame tuttavaks,” võtab dirigent jutu üles.

“Chris Valk, kolmas aa klass,” tuleb vaikne vastus.

“Mis laulu sa tead?” pärib Surva.

Noormees mõtleb hetke. “Meie Ants on meistrimees ”

Argsi alanud laul muutub üha vabamaks.

“OK. Väga hea!” sõnab Surva.

Klaver tuleb appi. “Jaa-jaa-jaa” ronivad akordid üha kõrgemale.

“Laulda muidu meeldib?” pärib dirigent, pilk naerune.

Saab vastuseks muheleva noogutuse.

[ read more... ]

Poistekoor valmistub muusikaliks
(Virumaa Teataja, 18.09.2004)

Virumaa poistekoor alustab 14. hooaega uutmoodi – õppimisele tuleb muusikal “Esimesed jõulud”, mis saab esitusküpseks detsembris. Muusikali helilooja on Piret Pormeister-Rips, sõnade autor Leelo Tungal.

“Muusikal annab koorile, kellega oleme igal talvel traditsiooniliselt laulnud jõululaule, uusi ja huvitavaid võimalusi,” ütles Virumaa poistekoori direktor Ello Odraks.

/.../

Virumaa poistekoori dirigentidena jätkavad Hirvo Surva kõrval Linda Gordejev ja Jorma Sarv. “Hakkame tasapisi mõtlema ka järgmisele, juubelihõngulisele 15. hooajale,” ütles Ello Odraks. “Et maakondlik koor on 15 aastat koos käinud, on olnud suur pingutus nii poistele ja nende kodustele kui ka dirigentidele.”

[ read more... ]

SOOLO: Hirvo Surva, poistekooride pealik
(Ajakiri "Muusika", Juuli 2004)

Hirvo Survat, paljude poistekooride dirigenti, on kunagi rahva suus ka Surmahirmuks kutsutud. Tegelikkuses on Surva hoopis rõõmsat meelt, entusiasmi ja lausa vaimustust esile kutsuv inimene. Surva ei tee oma tööd raha, kuulsuse või au pärast, kuid ta on kindlasti üks Eesti tuntumaid koorijuhte. Teda on tunnustatud nii ametlikult kui üldrahvalikult: 2002. aastal pälvis ta Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia, 2004. aastal sai ta Rakvere linna teenetemärgi, samal aastal valiti ta Kooriühingu aasta dirigendiks. 2002. aasta noorte laulupeo ajal Päevalehele antud intervjuu netikommentaaridest võis aga näiteks lugeda: "Hirvo dirigeerimist jälgida oli nauding. Ta on sündinud koorijuht, keda peaks hoidma terve Eesti. Oma isiksuse võluga hoiab ta pihus nii lauljaid kui publikut." "Rakvere armastab Sind!", "Suured tänud Hirvo Survale! Tore, et noored mehed laulavad!", "See on meie kultuur ja oleme selle üle uhked." Jne. Sooje sõnu on Hirvo Survale küllap öeldud ka ilma interneti vahenduseta.

[ read more... ]

EPLIK vs SURVA: Milleks meile laulupidu?
(Eesti Päevaleht, 03.07.2004)

Sel nädalavahetusel astub Tallinnas üldlaulu- ja tantsupeol üles 33 000 lauljat, tantsijat ja pillimeest. Dirigent Hirvo Surva ja muusik Vaiko Eplik arutavad, kas laulu- ja tantsupeod jäävad Eestis sama populaarseks ka tulevikus.

[ read more... ]

Poisid vallutasid parlamendi
(Virumaa Teataja, 24.04.2004)

Riigikogu 85. aastapäeva puhul korraldatud lahtiste uste päeva lõpetas eile pärastlõunal Riigikogu Valges saalis kaheksal häälel kõlanud Virumaa Poistekoori ja Virumaa Noorte Meeskoori laul. 72 lauljat, kellest noorimad vaid 8-aastased, esitasid põhiliselt suvise laulupeo repertuaaris olevaid palasid. Lauldi nii eestlaste seas aastakümneid armastatud "Mats alati on tubli mees" ja "Ema süda" kui ka uuemal ajal populaarseks saanud Rein Rannapi lugusid ning ka "Virumaa laulu".

/.../

Ergma rääkis, et Riigikogu valis oma aastapäevale esinema kõigi Eesti kooride seast esimesena just Virumaa Poistekoori, sest hea lauluoskusega toredad poisid on endale Tallinnas jõudnud juba nime teha. Naljatades lisas Ergma, et eks ta on ses mõttes korruptiivne, et ise Virumaal sündinuna just Virumaa koorid esinema kutsus.

[ read more... ]

Rakvere annab neljale inimesele teenetemärgi
(Virumaa Teataja, 28.01.2004)

Rakvere linnavalitsus valis välja neli inimest, kelle teeneid linna ees tunnustatakse teenetemärgiga. Linna teenetemärgi saavad sel aastal dirigent Hirvo Surva, ettevõtja Märt Ots, koerte varjupaiga juhataja Elfriede-Hildegard Sillapere ja Saksamaal elav mittetulundustegelane Gisela Boelke, teatas Rakvere linnavalitsuse infojuht Jaanus Nurmoja.

Mullu 40. sünnipäeva tähistanud Hirvo Surva on olnud Rakveres tegutseva Virumaa Poistekoori peadirigent üle kümne aasta. Läinud nädalavahetusel omistas Eesti Kooriühing talle tiitli “Aasta dirigent 2003”.

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad polnud rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii said aasta koor ja orkester enda valitud heliloojate muusikat tellida, aasta dirigendid sõidavad suvel Bremenis toimuvale kooriolümpiale, aasta toetajale anti üle suvise laulupeo piletid.

[ read more... ]

Kooriühing jagas eile aastapreemiaid
(Postimees, 26.01.2004)

Eile jagati Estonia kontserdisaalis esmakordselt Kooriühingu aastapreemiaid: 2003. aasta kooriks valiti Revalia kammermeeskoor, aasta dirigendiks Hirvo Surva, puhkpilliorkestriks Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester ning möödunud aasta parim noor dirigent on nüüdsest Triin Koch.

/.../

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad polnud rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii said aasta koor ja orkester enda valitud heliloojate muusikat tellida, aasta dirigendid sõidavad suvel Bremenis toimuvale kooriolümpiale, aasta toetajale anti üle suvise laulupeo piletid.

/.../

2003. aasta oli Eesti koorimuusikas rekordiline mitmes mõttes: rahvusvahelisel koorifestivalil «Tallinn 2003» osales 45 koori kokku üle tuhande lauljaga, Eesti mees- ja poistekooride konkursil 57 koori ja rahvusvahelistelt ja vabariiklikelt konkurssidelt said auhinnalisi kohti 70 koori ja dirigenti. Kokku on Eestis umbes 900 koori.

[ read more... ]

Kümme aastat piitsa ja präänikut
(Virumaa Teataja, 20.12.2003)

Hirvo Surva on kümme aastat dirigeerinud Virumaa Poistekoori, heade tulemuste saamiseks jaganud nii piitsa kui ka präänikut, olnud meheks, kes andnud poistekoorile ta praeguse näo.

/.../

Kümme aastat tagasi, ühel kõledal novembrikuu laupäeval astus kultuurimaja uksest sisse üleni verine mees ja teatas: "Siin ma nüüd olen."

Noor dirigent tuli Tallinnast Rakvere poole hääletades. Teda peale võtnud auto tegi Viitna kandis libedal teel piruette ja maandus vastu puud. Nii juht kui ka hääletaja pääsesid ehmatuse ja kriimudega ning pärast kannatlikku tee ääres seismist peatus järgmine auto, mis oma esimesse Virumaa Poistekoori proovi hilineva dirigendi õnnelikult kohale tõi.

Sellest päevast peale on Hirvo Surva käinud Rakvere vahet proovides kümme aastat järjest, kahel laupäeval kuus, lisaks laululaagrid. Nii et kilometraazhi arvutades teeb dirigent selle kooriga seoses maakerale juba teist ringi peale.

[ read more... ]

«Korstnapühkija» on lihtsalt nunnu
(Sirp, 12.12.2003)

Britteni lasteooper on armsalt ja lastekeskselt lavastatud, aga Rohumaa võimete kohta on see siiski allahindlus. Üllatuseks kujuneb ainult poistekoori dirigendina tuntud Hirvo Surva näitleja- ning orkestridirigendi töö.

/.../

Toredaks läheb alles siis, kui dirigent Taavet (Hirvo Surva) publikuga suhtlema hakkab, vaatajate eri rühmadele laule ja öiseid linnuhääli õpetab. Hea on vaadata tema professionaalset kooriga (siin on selleks publik) suhtlemise oskust ja mõnusaid vahemärkusi ("ruun on peaaegu hobune", "kuulge teie, suured, pole öökulli näinud või!"). Lisaks tänab veel öökullide esimese rea lauljat Eino Tambergi kättpidi.

[ read more... ]

Tore, lõbus ja sisukas
(Postimees, 08.12.2003)

Estonia teatri «Väikese korstnapühkija» iseloomustamiseks võiks kasutada kolme märksõna: kaasahaarav, hariv, lõbus. Kaasahaarav eelkõige oma hea tempo, aga ka mitmete visuaalsete (valgus, liikumine, kostüümid) momentide tõttu. Lastele mõeldud lavastuse puhul on see väga tähtis.

Sama oluline on ka lopsaka fantaasia kasutamine. Tegelasi ilmub lavale nii tõukerattaga, publiku seast, lava kõrgustest ja põranda alt. Laval mitte ainult ei laulda, vaid ka tantsitakse. Suurepäraselt on rakendatud Hirvo Surva oskus ja kogemus töötada lastega.

[ read more... ]

Benjamin Britteni ooperiõpetus noortele
(Postimees, 08.12.2003)

Benjamin Brittenit on iseloomustatud kui väga lastesõbralikku inimest ja «Väike korstnapühkija» arvatakse olevat tema parim lastele mõeldud teos. See arvamus on täiesti õigustatud.

«Väikese korstnapühkija» esimese poole moodustas näidend pealkirjaga «Me teeme ooperit». Publikule tutvustati lauljaid ning etendust «alles hakati tegema». Helilooja (Priit Volmer) hakkas muusikat komponeerima, näitlejad alustasid proovidega, katsetati valgustust...

/.../

Publikust sai aga koor. Koos Survaga, kes suurepäraselt ja energiliselt kuulajatega suhtles, õpiti selgeks paar lihtsat laulu. «Korstnapühkija laul», kus koor pidi laulma «pühi, pühi!», «Sõidulaul», mis oli ooperi viimane, ning «Öölaul», kus publik pidi erinevaid linnuhääli tegema.

[ read more... ]

Estonias esietendub laupäeval lasteooper «Väike korstnapühkija»
(Postimees, 06.12.2003)

Rahvusooperis Estonia esietendub laupäeval Benjamin Britteni 1949. aastal kirjutatud lasteooper «Väike korstnapühkija».

«Väikese korstnapühkija» keskpunktis on väike poiss Sam ja lapsed, kes otsustavad Sami mitte eriti lahke korstnapühkija käest ära päästa. Lugu on lõbus ja õnnelikuga lõpuga. Lasteooper on meeleolukas koguperetükk, mis toob ooperikunsti lähemale nii suurtele kui väikestele ja muudab selle lahedaks meelelahutuseks.

«Väikese Korstnapühkija» lavastaja on Jaanus Rohumaa, muusikaline juht Hirvo Surva ja kunstnik Ann Lumiste. Osades: Oliver Valdmaa, Christopher Carr, Riina Airenne, Teo Maiste, Priit Volmer, Mart Madiste, Roland Liiv, Iris Oja, Angelika Mikk. Kaas teeb ka 39 last.

[ read more... ]

Ooperilaste hääled peavad kõlama fäga faljusti
(Postimees, 30.05.2003)

Mida peavad täismehed tegema, et ujedate laste lauluhäält paisutada? Kentsakaid grimasse ja lennukaid zheste. Kehastuma tüsedaks tenoriks või künka otsas jonnivaks lehmaks. Raske töö.

Kolmkümmend üheksa poissi-tüdrukut koos emade ja õpetajatega rikastasid eile Estonia teatrimaja remonditolmust tihket õhku hingevärina ja ootusärevusega.

Õigemini oli rollitahtjaid rohkemgi - nädala eest toimunud esimesse vooru kogunes 9-12-aastaseid viisitarku tervelt 106. Hoolimata tõsiasjast, et osa saamine tähendaks kurnavaid päevi, pingelisi proove, väsitavaid etendusi, kuhjuvaid koolitükke ja ülinappi aega teleri, sõprade ning mängude seltsis.

[ read more... ]

Kultuur: Virulased sepistasid meestelauluvõitu
(Virumaa Teataja, 17.05.2003)

Kuus Virumaa noormeest andsid oma osa, et Suurbritannias Truros peetud I rahvusvahelisel meeskooride festivalil võitis grand prix Revalia Kammermeeskoor Hirvo Surva juhatusel.

"Vastukajad koori võidule ja esinemistele olid ainult ülivõrdes," rääkis Virumaa Poistekoori ja Revalia Kammermeeskoori dirigent Hirvo Surva. "Kohalikud lehed kirjutasid sellest iga päev. Info lehes oli selline, et minge kindlasti kontserdile, ega te maailmas väga palju rohkem sellise tasemega meeskoori ei leia."

Dirigendi sõnul tõstis zhürii esimees Robert Sund Rootsist esile koori head tehnilist ja vokaalset taset ning hindajaile meeldis esitatud kava.

[ read more... ]

Riigikogulane Hirvo Surva koori ei jäta
(Virumaa Teataja, 10.04.2003)

Populaarne koorijuht Hirvo Surva saab parlamendist valitsusse läinud Marko Pomerantsi asemel Riigikokku, kuid lubab Virumaa Poistekoori juhendamist jätkata.

Riigikogu valimistel Lääne-Virumaal Res Publica ridades kandideerinud ning 779 häält kogunud Hirvo Surva, kelle Vabariigi Valimiskomisjon eile asendusliikmeks kinnitas, tuleb juba laupäeval Rakverre laulupoistega järjekordseid proove tegema.

Surva ütles, et on samas valmis Riigikokku tööle asuma, sest parlamenti pääsemise võimalusega arvestamata poleks tal olnud mõtet üldse kandideeridagi.

[ read more... ]

Vastse riigikogu inimlik pale ehk kui uhke koori kokku saaks
(Eesti Päevaleht, 22.03.2003)

/.../

Dirigent Hirvo Surva tunnistas, et peab plaani riigikogulastest koor kokku panna ning sellega 2004. aasta laulupeole minna. “Õpetaks kas või “Koidu” ning “Isamaa” selgeks, kui muud ei jõua,” avaldas Surva oma salaplaani. Praegu istub poliitikasse suundunud dirigent esimeste varumeeste pingil ning hääleproovi riigikogulastele ei tee.

[ read more... ]

Hirvo Surva püüab vastu pidada
(Postimees, 30.12.2002)

Koorijuht Hirvo Surva peab oma tänast pärgamist pigem tunnustuseks suvisele noorte laulupeole kui iseendale ning avaldab varjamatut rõõmu, et laulupidudest on viimasel ajal üha rohkem rääkima hakatud.

Kuigi 80 000-kroonine kultuurkapitali aastapreemia on rahaliselt suurim autasu, mis Survale seni osaks saanud, nimetab ta kõige olulisemaks tunnustuseks hoopis peojärgselt saabunud kirjatulva noortelt lauljatelt. Läkituste sõnum ikka sama: «Tehke ruttu uus pidu, tahaks tagasi laulukaare alla!» «Need kirjad ja kogu laulupidu andsid mulle kindlustunde, et lastes ja noortes on tahtmist laulda ning peost osa võtta, et neid tasub usaldada ja toetada,» kinnitab Surva.

Hirvo Surva peab IX noorte laulupidu õnnestunuks. Lisaks kavatseb ta ka tulevikus oma sõna laulukaare all maksma panna - 2004. aasta üldlaulupeol astub ta üldjuhina poistekooride ette ning pürib 2007. aasta noortepeo kunstiliseks juhiks. Mul on paar ideed, mida oleks põnev siis ellu viia, poetab ta salapäraselt.

Mida preemiarahaga peale hakata, pole Surva veel välja nuputanud. «Hoian mustadeks päevadeks,» pakub ta naeru lagistades. Ja tõsineb samas: «Praegu on tööd õnneks nii palju, et mustadele päevadele pole aega mõeldagi. Mulle on järgmise aasta tähtsaim küsimus hoopis see, kui kaua jaksan üldse vastu pidada.»

[ Artikkel ]

Webberi kingitud laul tunnustab laulupidu
(Eesti Päevaleht, 29.06.2002)

Täna õhtul tuleb laulupeol ühendkooride esituses esmaettekandele Andrew Lloyd Webberi uus laul "Keegi pole üksi päikse all", mille maailmakuulus inglise muusikalilooja kirjutas spetsiaalselt laulupeo jaoks ja kinkis eesti lastele.

Laulupeo üldjuhi Hirvo Surva sõnul tuleb Webberilt kingituslaulu saamine laulupeole kasuks nii sisuliselt kui ka reklaami mõttes. “Kui laulupeo pealkiri on "Ei ole üksi ükski maa", siis idee ongi selles, et tahaks ennast kogu maailmale avada ja tuua laulupeole maailmast külalisi,” ütleb üldjuht. “Asjaolu, et Webberi mastaapi helilooja on pööranud tähelepanu meie noorte laulupeole, on kõnekas."

[ read more... ]

Dirigent Hirvo Surva taltsutab 20 000 lauljat
(Eesti Päevaleht, 29.06.2002)

Täna ligi 20 000 laulja ette astuv ja kolm aastat oma hiigeltöö eest 700-kroonisel kuupalgal olnud noorte laulupeo üldjuht Hirvo Surva räägib oma dirigendigeenist ja usust laulupidude püsimisse, hoolimata riigipoolsest üliväikesest toetusest rahvakultuurile. Usutleb Rein Sikk.

Ajal, kui enamik inimesi teeb midagi tõsist, ajab näiteks raha kokku, seisab Hirvo Surva mingi kamba ees puldis, vehib kätega. Kas te oskate lisaks dirigeerimisele ka midagi asjalikku teha?

(Homeeriline naer, 10 sekundit.) Asjalikku, mida asjalikku ... (Naer 2,5 sekundit) Asist? Olen maapoiss, isa õpetas mind nii heina kui vilja niitma, oskan seda, aga lihtsalt pole aega.

[ read more... ]

Päevaintervjuu: Hirvo Surva puhkab Virumaal
(Virumaa Teataja, 27.06.2002 )

Viru päritolu koorijuht Hirvo Surva, keda mõnel pool maestro Gustav Ernesaksa mantlipärijaks peetud, suvel eriti puhata ei saa – on ju laulukooridel ees üritusi, millest osa võtta tuleb. Oma lühikese puhkuse veedab maestro siiski Virumaal.

Kuidas hindate tagantjärele Virumaa laulupäeva "On virulaste hoida" korraldust ja ka kunstilist poolt?

Mina jäin väga rahule. Peale selle, et tegu oli toreda laulupeoga, oli see minu jaoks ühtlasi nagu eelseisva suure peo peaproov, mis igati õnnestus. Korraldajatele ei ole mingeid pretensioone esitada, kõik sujus ilusasti.

[ read more... ]

Webber jättis nootide eest tasu võtmata
(Postimees, 16.04.2002 )

Loetud päevade eest said kakskümmend tuhat õpilast pihku vihiku värskelt trükitud lauluga, mille nimekas briti helilooja sir Andrew Lloyd Webber kirjutas spetsiaalselt tänavusuvise koolinoorte laulupeo tarvis.

Webber ise on väga põnevil, kinnitas IX noorte laulu- ja tantsupeo kunstiline juht Hirvo Surva, kes heliloojaga eelmisel nädalal Londonis kokku sai. Koos Webberit vahendava BDG juhi Peeter Rebasega arutati laulu ja lepingutega seonduvat.

Surva sõnul olevat kogu Webberi meeskond teoksil oleva üle positiivselt meelestatud. Seda iseloomustab ka tõik, et lugu, mille pealkiri on «Keegi pole üksi päikese all», on Webberi kingitus eesti rahvale - helilooja ei küsinud oma kullakaaluga noodimärkide eest ainsatki senti.

Surva meelest väärib tähelepanu juba seegi, et muusikalide «Ooperifantoom», «Evita» ja «Kassid» loojana tuntust kogunud Webber võttis üldse vaevaks ühe väikerahva lauluürituseks meloodia kirjutada. Ühtlasi loodab Surva, et kuulus autorinimi aitab meie laulupidude traditsioonile maailmas laiemat kõlapinda leida.

«Webber oli üllatunud, kuidas nii suur protsent rahvastikust ikkagi laulab, nagu Eestis,» räägib Surva. «Ta oli ka laulupeole tulekust huvitatud, aga samal kuupäeval, kui toimub kontsert, antakse talle Dublinis kätte elutöö preemia.»

[ read more... ]